Torontos suri 92 aasta vanuses endine Jõekääru suvekodu kauaaegne juhataja ja eesti keele õpetaja eesti koolis pr. Elfriede Kuusk, olles väga armastatud kõigi poolt, kes teda tundsid. Tema ajal olid Jõekäärul kõige lasterohkemad suved, vahel üle 200 lapse korraga. Igas grupis üle 50 lapse ja üks lapsevanem ning üks noorem kasvataja.
Mäletan üht pühapäeva, kui lapsi tahtis juurde tulla, laager oli viimase võimaluseni täis. Pr. Kuusk ei saatnud kedagi tagasi, toodi suur telk ja voodid, suurte tüdrukute tare otsa sai asukoht leitud. Kõik olid rahul, ei mingit nurisemist. Pr. Kuusk pooldas öist rahu, et päeval oleks lastel energiat tegevuseks.
Ta tõi sisse hulga uusi ideid. Valguspeod olid hiigelsuured ja huvitavad, spordile pani ta suurt rõhku, kuigi ta polnud ise sportlane. Suve 8 nädala jooksul toimusid kahed suured ujumis- ja vetelpäästeeksamid, mis tõid rõõmu eriti lapsevanematele, polnud vaja lapsi linnas enam tundidesse sõidutada. Polnud siis kunagi puudust vetelpäästjatest, neid sai suve jooksul ettevalmistatud. Ka kergejõustik, tennis ja pallimängud olid väga hoos. Kui toimusid eesti või balti võistlused, oli alati osalejaid võtta.
Pr. Kuuske jätkus igale poole — ta õpetas ja juhatas laulukoori, kirjutas näidendeid, viibis tundide ajal ise kohal. Isegi Simcoe järve äärde matkas pr. Kuusk oma noortega. Rasked olid vihmased päevad, tuli puudus ideedest, mida suure lastehulgaga teha. Suured tüdrukud pidasid pesupäeva, said oma väiksemad pesud puhtaks, et emadel oleks vähem tööd.
Suvekodu oli sel ajal üsna primitiivne, aga lõbu ja tantsu oli külluses. Rahvatants oli eriti tähtis.
Pr. Kuuse energia sütitas kõiki, kel tuli väsimus kallale. Kord kutsus ta mind õhtul kell 11 sauna, kus sai koos pr. Lazdinsiga parimad laulud lauldud!
Augustikuu oli vahel öösiti jahe, tuli lapsi hoida külmetuse eest. Ka tuli pr. Kuusk mulle vahel appi haigete laste juurde öövalvet pidama — ikka juhtus keegi ka haigeks jääma. Samuti aitas ta hommikuti väikeste tüdrukute juukseid kammida — tol ajal kanti rohkesti patse.
Nüüd on sellest kaugest ajast jäänud vaid ilusad mälestused, fotod, kaks raamatut Jõekäärust ja hulk lapsi, kes tundsid pr. Kuuske — kes oli alati sõbralik, lahke, nägu naerul ja iseloom kui kuld.
Mai Kreem,
endine õde/ujumisjuht Jõekäärul