STOCKHOLM (EE) — Alates 1. jaanuarist on järgmise kuue kuu jooksul on Euroopa Liidu (EL) eesistujamaa Kreeka, kelle juhtimisel toimub euroliidu tippkohtumine 21. märtsil Brüsselis, millest on liikmesriikide kõrval kutsutud osa võtma ka kandidaatriikide, sh. Eesti esindajad — esialgu siiski veel hääleõiguseta.

Et jätta endast asjaliku riigi muljet, on Kreeka esitanud kohtumise jaoks 5-punktilise programmkava, mille esimene punkt näeb ette liitumisläbirääkimiste lõpetamist kandidaatriikidega.

Teiseks käsitletakse eeloleval kohtumisel Brüsselis ELi Lissaboni tippkohtumisel vastuvõetud otsuse järgimist, mis puudutab euroliidu majandusarengut, arvestades seejuures konkurentsi ja sotsiaalseid nõudeid.

Kolmandaks — legaalse ja illegaalse immigratsiooni küsimused, lähtuvalt ELi liikmesriikide huvidest.
Neljandaks tuleb vaatlusele ELi struktuuride reformimine liidu laienemise kontekstis.

Ja viiendaks on plaanis arutada liikmesriikide omavahelisi suhteid ning välispoliitikat.

Kreeka välisminister Georgios Papandreu peab eriti tähtsaks suhete parandamist Balkani riikide, Valgevene, Ukraina, Moldaavia ja Kaukaasia riikidega.
ELil on Venemaaga partnerlussuhted, seetõttu kujuneb koostöö Kremliga samuti tihedaks, kinnitas Papandreu.

Ajal, mil Kreeka on ELi eesistujamaa, toimuvad Venemaal suurejoonelised pidustused Peterburi linna 300. aastapäeva puhul. Juubeliürituste raames toimub Peterburis ka Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine.

Kõige raskemaks näib Kreekale aga kujunevat Iraagi konflikti lahendamise küsimus. Seoses sellega kavatseb välisminister Papandreu külastada Iraaki.
Kreeka loodab ELi eesistujamaana võita endale rahvusvahelist autoriteeti ja peaminister Kostas Simidida arvates tuleb Kreeka endale võetud ülesannetega ELi juhtimisel ka toime.

Märkmed: