BRÜSSEL (EE) — 25. märtsil algas siin Brüsselis Euroopa Liidu (EL) järjekordne tippkohtumine ehk ülemkogu.

Kevadine ja päikeseline Brüssel tervitas saabujaid ennenägematult rangete julgeolekumeetmetega. Tavaline sagimine ja melu kohtumise saalis ja fuajeedes on asendunud vaikusega, riike esindavate delegatsioonide liikmete arv on viidud miinimumini. Kõikjal on näha politseinikke. Põhjuseks on mõistagi äsjane ohvriterohke terrorirünnak Hispaania raudteejaamades.

Just sellepärast on kavatsus määrata kõigepealt ametisse uus ELi terrorismivastase võitluse komissar, kelleks saab arvatavasti senine ELi julgeoleku ja välispoliitika juht Javier Solana.

Kohtumise teiseks tähtsaks päevakorrapunktiks on ELi uue konstitutsiooni vastuvõtmise küsimus, mis jooksis 2003.a. detsembris ummikusse Poola ja Hispaania vastuseisu tõttu, kuna see ahendas nende võimalusi esindatuse osas 1999.a. Nizza ELi tippkohtumise lõppdokumendiga võrreldes.

Nüüd on jäänud Poola üksinda kaitsma seda seisukohta, kuna Hispaania uus sotsialistist peaminister Jose Luis Zapatero on juba öelnud, et tema ametisse astuv valitsus toetab ELi uue põhiseaduse projekti.

Praegune ELi eesistujariik Iirimaa pälvib vaid kiidusõnu oma korrektsuse ja asjaajamise täpsuse poolest.

Tippkohtumine kestab reede õhtuni, mil on kavas vastu võtta ka lõppdokument.

Eestit esindavad Brüsselis peaminister Juhan Parts ja välisminister Kristina Ojuland.

Märkmed: