ROOMA — Reedel, 29. oktoobril kirjutasid 25 Euroopa Liidu (EL) riigi juhid pidulikus õhkkonnas Roomas alla EL-i põhiseaduse lepingu teksti, mille olid eelnevalt heaks kiitnud 25 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid 18. juunil 2004 Brüsselis toimunud tippkohtumisel.

Tasub ehk siinkohal meenutada, et EL-ile pandi alus 25. märtsil 1957 samuti Roomas, kui Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Belgia ja Holland asutasid Euroopa Ühisturu ja kirjutasid alla vastavasisulise leppe. Tänaseks on sellest siis kujunenud mõjuvõimas ühendus — Euroopa Liit oma 25 liikmesriigiga, mis tulevikus tahab veelgi laieneda.

Reedene allakirjutamine toimus isegi samas saalis omaaegse paavsti pronkskuju valvsa pilgu all. Kohalviibinud vaatlejatele tundus see sümboolsena, sest tseremoonia pidulikkust varjutas mõnevõrra asjaolu, et Euroopa Komisjoni uus esimees Jose Manuel Barroso on sunnitud muutma europarlamendile esitatud Euroopa Komisjoni kandidaatide koosseisu.

Oma fundamentaalselt katoliiklike põhimõtete tõttu palju poleemikat tekitanud itaallane Rocco Buttiglione teatas, et loobub kandideerimast Euroopa Komisjoni. Kuid problemaatiline on huvide konflikti tõttu ka Hollandi voliniku Neelie Kroes’i ja Taani esindaja Mariann Fischer Boel’i valik; lätlanna Ingrida Udre kuulub aga poliitilisse parteisse, mida kahtlustatakse korruptsioonis.
Sellest kõigest hoolimata toimus eelmisel reedel EL-i põhiseaduse allkirjastamine, kus Eestit esindasid peaminister Juhan Parts ja välisminister Kristiina Ojuland.

Uue Euroopa Liidu konstitutsiooni vastuvõtmine on ajalooline ja täiesti uudne asi kõigile EL-i rahvastele, mis ideaali kohaselt peaks tagama Euroopas rahu ja koostöö vaimu.

Oma päevakohases sõnavõtus lubas Itaalia peaminister Silvio Berlusconi, et EL-i põhiseadus eemaldab vanalt kontinendilt sajanditepikkuse rivaalitsemise ja sõjad.

Euroopa Komisjoni senine president Romano Prodi rõhutas allakirjutatava dokumendi ajaloolist tähtsust, mis oma tähtsuselt tema sõnul ületavat kõik senised Euroopa pinnal allkirjastatud lepped.

Nüüd peavad EL-i põhiseaduse heaks kiitma veel kõigi liikmesriikide parlamendid, vähemalt 11-s riigis on plaanis läbi viia selleteemaline rahvahääletus.

Allakirjutamis-tseremooniale järgnes pidulik õhtusöök.
Ideed panna leping Eestis rahvahääletusele peab Parts (nagu ka president Arnold Rüütel) „teisejärguliseks küsimuseks“.

Partsi sõnul ei muutu leppe allakirjutamise hetkest midagi erilist — ei alane maksukoormus ega lühene tööpäev; ei tõuse pension ega vähene töötus. Peaminister tõstab aga esile, et ometi kord on Euroopas suudetud kokku leppida oluliste väärtuste edendamises (inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste jne.).

EL-i Põhiseaduse lepingu eelnõu töötas välja Euroopa Konvent, kus osalesid ka Eesti esindajad. Vaidlused Euroopa põhiseaduse lepingu teksti üle kestsid mitu aastat.

Euroopa põhiseaduse leping jõustub 1. novembril 2006 juhul, kui selle on ratifitseerinud kõik liikmesriigid.

Märkmed: