Porto-Carras, Kreeka (Eesti Elu) — Euroopa Liidu (EL) järjekordse tippkohtumise eel võeti julgeoleku tagamiseks kasutusele erakordsed abinõud: globaliseerumisvastastega olid valmis võitlema 12.000 politseinikku ning 7000 julgeoleku-, tuletõrje-, lennuväe- ja rannakaitsetöötajat. Kaupluste ja restoranide omanikelt nõuti vitriinide katmist ja Thessaloniki linnavalitsus keelas täielikult 19.—21. juunini peatänavatel autode parkimise.
USA Välisministeerium soovitas Ameerika kodanikel sel ajal Thessalonikit mitte külastada. Tippkohtumine ise toimus aga hoopis Thessalonikist 200 km kaugusel asuvas Porto-Carrase suurepärases hotellikompleksis. Siinkohal tuleb jagada tunnustussõnu Kreekale, kes suutis organiseerida selle tulemusrikka kohtumise ilma igasuguste intsidentideta, sest globaliseerumismivastased lihtsalt ei pääsenud Egeuse mere kaldal asuvasse Porto-Carrasesse.
Tippkohtumise päevakord oli üsna tihe. Peamiselt oli kõne all ELi tuleviku kujundamine ja arutati euroliidu uut põhiseadust.
Esimesel päeval käsitleti illegaalse immigratsiooni küsimusi ja mitmeid rahvusvahelisi teravaid probleeme (Lähis-Ida, Iraak ja Afganistan, terrorism ja massihävitusrelvade likvideerimine). Illegaalse immigratsiooni ohjeldamiseks otsustati kogu ELi territooriumil kujundada ühtne poliitika, mis muuhulgas võimaldaks illegaalide tagasisaatmist kodumaale.
20. juunil esitas ELi Tulevikukonvendi president ja endine Prantsuse president Valéri Giscard-d'Estaing foorumil osalenutele ELi uue põhiseaduse projekti, mille kohaselt laienevad Euroopa Parlamendi õigused ja kompetents ning selles sisaldus ka ettepanek luua Euroopa Liidu presidendi ametikoht. Põhiseaduse arutelu ei saa veel lõpetatuks lugeda, läbirääkimised selle üle jätkuvad eeloleval sügisel.
Seejärel esitas ELi välispoliitika- ja julgeolekujuht Javier Solana ELi riigipeadele mitmed ettepanekud ühenduse julgeolekustrateegia osas.
21. juunil kohtusid 25 ELi liikmes- ja kandidaatriigi juhid Balkani riikide (Rumeenia ja Bulgaaria) esindajatega. Otsustati jätkata tutvumist nendes riikides valitseva olukorraga ning pidada nendega samaaegselt läbirääkimisi, millised loodetakse lõpetada aastaks 2004, nii et neist saaksid ELi täisõiguslikud liikmesriigid a. 2007. Ka Küprose lõplik ühinemine nihkub ilmselt sellesse aastasse.
Oluline oli ka tippkohtumisel vastuvõetud otsus eraldada viiele Balkani riigile — Albaaniale, Bosnia Hertsegoviinale, Horvaatiale, Makedooniale ja Serbia Tshernogooria Vabariigile 250.000 eurot demokraatia edendamiseks; majanduslike reformide jätkamiseks; organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks ning inimõiguste ja rahvusvähemuste kaitseks.
ELi peatse laienemise osas otsustati, et vastavalt 16. aprillil Ateenas allakirjutatud lepingule Euroopa Liidu ja 10 kandidaatriigi — Eesti, Läti, Leedu, Tshehhi, Poola, Ungari, Sloveenia, Slovakkia, Malta ja Küprose vahel sõlmitud leping Euroopa Liiduga ühinemiseks jõustub mais 2004.
Kuid enne ühinemist tuleb kõigis nimetatud riikides läbi viia rahvahääletused, mis Maltas, Sloveenias, Ungaris, Leedus, Slovakkias, Poolas ja Tsehhis on juba edukalt läbi viidud ning Lätis ja Eestis toimuvad eeloleval sügisel.
Foorum kutsus ka Birma valitsust viivitamatult vabastama Nobeli preemia laureaati ja dissidenti Aung San Suu Kyi'd ja edendama selles riigis demokraatiat.
Samas otsustati veel, et ELil tervikuna ja igal liikmesriigil eraldi tuleb oma poliitikas järjekindlalt võidelda terrorismiga, vältimaks äärmusrühmituste kuritegelike plaanide elluviimist.
Praegune ELi eesistujamaa Kreeka organiseeris Porto Carrases neli pressikonverentsi. Üldse tuleks esile tõsta tippkohtumise väga head ja sujuvat organiseeritust.
1. juulist võtab Itaalia pooleks aastaks Kreekalt üle ELi eesistujamaa juhtpositsiooni. Ajal, mil Eesti lõplikult ühineb ELiga, on aga eesitujamaaks Iiri Vabariik — samuti väikeriik nagu Eestigi.
ELi tippkohtumine Kreekas
Arvamus
TRENDING
