See programm käsitleb peamiselt uute maanteede, sildade ja tunnelite rajamist ning elektri- ja telekommunikatsioonivõrkude edasist tihendamist. Meid puudutab nimetatud programm peamiselt Via Baltica magistraali lõpliku valmimise osas — tee, mis viib Eestist otse Saksamaale ja mujale Euroopasse. Sinna kuulub ka silla ehitamine mandri ja Saaremaa vahele. Kogu projekti maksumus on üle 200 miljardi euro. Euroopa Komisjoni esimees Romano Prodi ütles, et kõnealuse programmi teostamiseks on raha osaliselt juba olemas, kuid oodatakse ka erainvesteerijaid, kes oleksid huvitatud selle suure ja tähtsa projekti teostamisest.
25. novembril toimuval ELi liikmes- ja kandidaatriikide rahandusministrite kohtumisel Brüsselis tulevad nimetatud programmiga seonduvad küsimused arutusele kohtumisel Euroopa Investeerimispanga esindajatega. Eesmärgiks on projekti elluviimisega alustada niipea kui võimalik.
Teiseks olulisemaks küsimuseks oli jälle euroliidu võimujaotus tulevikus, kus Hispaania ja Poola esindajad avaldasid kartust, et nende mõju uuenevas ELis jääb Nizza tippkohtumisel lubatust tagasihoidlikumaks. See võib nende sõnul juhtuda, kui ELi põhiseadus võetakse vastu praeguses redaktsioonis.
Nizza tippkohtumisel vastuvõetud lõppdokumendi alusel on Eestile ettenähtud kuus saadikukohta Euroopa Parlamendis ja neli Ministrite Nõukogus.
ELi juhtkond väljendas veendumust, et 13.—14. detsembrini toimuval tippkohtumisel otsustatakse lõplikult euroliidu majandusliku juurdekasvu küsimused. Seda pooldab ka Rootsi peaminister Göran Persson, kes ütles Brüsseli tippkohtumise lõpus meediale, et ELi majanduselu juurdekavu programm ja investeeringud sellesse on kogu Euroopale eluliselt vajalikud.