ELi uue konstitutsiooni kirjutamisega alustati juba kaks aastat tagasi Prantsusmaa ekspresidendi Valery Giscard d'Estangi juhtimisel.
2003.a. detsembris toimunud viimase ELi tippkohtumise ajal polnud eesistujamaa Itaalia peaminister Silvio Berlusconi lihtsalt võimeline seda küsimust lahendama.
Praeguse eesistujamaa Iiri Vabariigi peaminister Bertie Ahern rakendas kõik oma oskused ja võimed selleks, et uus põhiseaduslepe saaks vastu võetud, mis ka tänu suurtele jõupingutustele õnnestus.
See oli ainulaadne sündmus, kus kõikide ELi liikmesriikide juhid kirjutasid alla põhiseadusleppele, mis määrab kindlaks enam kui 450 miljoni inimese vaba ja demokraatliku edasise arengu ning viib elatustaseme tõusule kogu Euroopa kontinendil.
Tippkohtumise teine põhiküsimus, Euroopa Komisjoni uue presidendi leidmine jäi seekord lõpliku lahenduseta sobiva kandidaadi puudumise tõttu presidendi Romano Prodi asemele. Kandidaate sellele kõrgele kohale oli kuus: Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker; ELi siseasjade volinik Antonio Vitorino Portugalist; Belgia peaminister Guy Verhofstadt; praegune Euroopa Parlamendi esimees Pat Cox; ELi välisasjade minister Chris Patton ja Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen.
Ükski nimetatud kandidaatidest ei leidnud kõigi osalenute poolehoidu ega toetust ja nii peab Euroopa Nõukogu nüüd kahe nädala jooksul otsustama, keda nendest kandidaatidest toetada või leidma hoopis mõne uue poliitiku sellele kohale.
Euroopa Nõukogu koosneb 25 liikmesriigi valitsuse juhtidest ja Euroopa Komisjoni presidendist (praegu Prodi).
Euroopa Komisjoni uus president peab olema valitud enne juuli lõppu, kuna siis kogunevad Strassbourgi vastvalitud Euroopa Parlamendi uued liikmed oma esimesele plenaaristungile.
(Vt. samal teemal ka tänane kommentaar)