Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Seltsi täiendused Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tarbeks.
Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Selts saadab Teile omapoolsed ettepanekud Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguprogrammi täiendamiseks.
Arenguettepanek nr 1.
Eesti arengud tuleb sätestada vastavalt Eesti põhiseaduslikule korrale ja selle korra tingimusteta tagamisele. Eestist peab kujunema põhiseadusekeskne riik, mitte ametnike omavoliga ja ametkondade keskne, bürokraatia diktatuuri meenutav korruptiivne riik, kus kõigile kodanikele oleksid kättesaadavad kõik põhiseadusega kehtestatud õigused, sealhulgas õigused elule, tervisele ja looduskeskkonda säästvale elulaadile.
Arenguettepanek nr 2.
Riiklik haldussuutlikkus tuleb viia tasemeni, kus igale riigiametnikule oleks selge ja üheselt mõistetav, et põhiseaduslike õiguste tagamine on iga riigiametniku esmane kohustus. Samuti tuleb välja töötada riigiametnike vastutusele võtmise ja poliitikute tagasikutsumise kord juhuks, kui nad oma tööülesandeid ei täida või põhiseaduslike õiguste tagamisele vastu töötavad mingil põhjusel.
Arenguettepanek nr 3.
Kohalike omavalitsuste juurde tuleb põhiseaduslike õiguste tagamiseks ja riigiga seotud asjaajamise korraldamiseks moodustada eraldi haldusüksus ja sellekohane seadusandlik kord, et kodanikke ei jooksutataks asjatult nende põhiseaduslike õiguste tagamiseks ja muude riigikorralduslike küsimustega tegelemisel ühest asutusest teise ja ühe ametniku juurest teise ametniku juurde.
Arenguettepanek nr 4.
Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ peab looma eeldused ja tagama võimalikult kiiresti eeldused sellise riigikorra tekkeks, kus riik teenindab kodanikku, mitte kodanik riiki. Eesti riigist peaks kujunema edaspidi Eesti inimeste ühistu, kus igal kodanikul oleksid nii põhiseaduslikud õigused kui ka kohustused. Praegusel juhul on valitsevaks mentaliteediks ja kultuurivormiks selline riik, kus enam riik ei teeninda inimest ja riik käsitleb inimest kui vabakäigul olevat maksumaksjat ehk kaasaegset füüsiliste ahelateta orja ja inimressurssi. Selline olukord on viinud toimimiskultuurini, kus riigi ja inimese vahelistes suhetes ja suhestumistes kehtib ainult tugevama õigus ja sellest tulenev kodanikuvõõrdumine ja järjest suurenev võõrandumine riigist kui tervikust.
Arenguettepanek nr 5.
Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärgiks peab olema põhiseadusest tulenev eesmärk, mis peab tagama Eesti looduse, rahvuse, keele ja kultuuri ning omariikluse kestmise ning arengu läbi aegade ja seega peavad arengumeetmed tagama eestluse elujõu taastootlikkuse ja Eesti rahvusriikluse ehk rahvuslikul identiteedil ja kultuurivormil baseeruva riigi säilimise ja arenemise koos demograafilise jätkusuutlikkuse tagamisega.
Arenguettepanek nr 6.
Eesti riikluse jätkusuutlikkuse aluseks peab saama MAHEKULTUURNE MÕTTE-, TUNNETUS- JA ELULAAD. Looduse ja Inimese harmoonilist, ökosüsteemset kooselu viljelev käsitlus, sest väljaspool ökosüsteemi ei saa inimkond eksisteerida. Mahekultuurne Eesti on kindlasti ökosüsteemne Eesti, aga mitte ainult: mahe on mõtteviis, tunnetusviis, väärtused ja eluviis, mis eeldab mitte üksnes looduse puhtust ja selle saastamise vältimist, vaid ka puhast vaimset keskkonda, kus süva- ja kõrgkultuur on esindatud kõigis eluvaldkondades, kaasa arvatud äri ja poliitika. Mahekultuurne Eesti ei ole projektipõhine suundumus, vaid vajab ka vastavate arenduskeskuste välja arendamist ja pikaajalist riiklikku rahastamist, nagu seda on tehtud mitmetes muudes riikides ja läbi mille on võimalik tagada riigi jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.
Arenguettepanek nr 7 .
Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärgiks peab olema mittemilitaarsete julgeolekuohtude teadvustamine ja vastava teaduskeskuste rajamine ning kommunikatsiooni- ja õppevõimekuse korraldamine aastaks 2035. Selgitus: kaasaegses infoühiskonnas saavutatakse militaarsed eesmärgid aina tihedamini mittemilitaarsete meetodite kaudu. Eesti on tänaseks narkomaania, alkoholismi, aidishaigete arvu, perevägivalla või näiteks südamehaiguste arvu poolest maailma tipus. Kaitsejõudude peastaabi andmete kohaselt on juba täna 68% poistest kaitseväekõlbmatud ja nende peamiseks probleemiks on just psüühikahäired. Olukord on halvenenud pidevalt ja on oht, et see suundumus kinnistub ka rahva geenimälus. Eelnev viitab geneetiliste ja psühholoogiliste julgeolekuriskide teadvustamise vajadusele rahanduslike ja majanduslike julgeolekuriskide maandamise kõrval. Kuid ka rahanduslike ja majanduslike julgeolekuriskide olulisust pole Eestis suudetud siiani piisavalt teadvustada, sest ekspordivõimekus on meil pea olematu, kaubandusbilanss on negatiivne ehk defitsiidis ning pidevalt kasvab ka võlakoormus, eriti kodanike ja omamaiste ettevõtete oma. Samuti süveneb ebavõrdsus ja ääremaastumine. Samas on teadvustamata linnastumisega seotud riskid ja julgeolekuohud rääkimata vastumeetmete rakendamisest.
Arenguettepanek nr 8.
Rahvaalgatuse ja rahvaalgatusseaduse põhimõtete taastamine riigikorralduses ja riigijuhtimises. Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035" peab määratlema, milliste riigiasutuste kaudu lahendatakse edaspidi rahvaalgatuslikud küsimused, referendumid ning nende seadusepärane läbiviimine riigi ja rahva edasiste arengute määratlemiseks ja tagamiseks.
Arenguettepanek nr 9.
Ühistegevusliku majandusmudeli ja kogukonnakultuuri teadvustamine, propageerimine, edendamine ja riiklik soodustamine ning rahvuslikul kapitalil põhineva ettevõtluskultuuri eelistamine.
Arenguttepanek nr 10.
Eesti omamaise ja kohalikust algupärandist ning looduslikust maailmapildist lähtuva vaimse liikumise ning filosoofilise koolkonna ametlik tunnustamine ja võrdsustamine kõigi muude Eestis registreeritud ja tegutsevate religioossete ja vaimsete liikumiste ning organisatsioonidega. Seda nii juriidiliselt, hariduslikult ja meediaalaselt kui ka rituaalsetes, kombelistes ja tavandilistes talitlustes.
Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts
Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Seltsi täiendused Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tarbeks.
Arvamus
TRENDING
