Eesti riigilt 300 000-kroonise elutöö preemia pälvinud preester Vello Salol puudub siiani ametlik Eesti kodakondsus ja seega ka õigus osaleda näiteks Riigikogu valimistel.
Salo, kes on sünnijärgne Eesti kodanik, elab siin ometi Saksamaa kodanikuna alalise elamisloaga. Seda hoolimata tõsiasjast, et ta üritas 1990ndate algul Eestisse naastes oma sünnimaa kodakondsust taastada.
«Tartu kohtunik Kägu keeldus minu avaldust [isiku tuvastamiseks] vastu võtmast,» selgitas Salo, miks tal pole siiani Eesti passi. «Kui Eesti Vabariik ei taha mulle pabereid anda, siis ärgu andku, ega ma siis sellest vähem eestlane ei ole.»
«Mina tegin seda, mis advokaat ütles, ja esitasin esmalt palve notariaalakti tegemiseks, et mina olen see mees, kelle sünnitunnistust minu kaks venda ja õde tunnistavad,» kirjeldas Salo. «See oli esimene samm, et üldse kuidagi edasi minna. Aga seda ei võetud vastu.»
Nimevahetus Tšehhis
1925. aasta 5. novembril Kolga-Jaani kihelkonnas Lalsis sündinud Salo probleemi juured peituvad Teises maailmasõjas. Eesti diviisi mobiliseerituna sõdis Salo 1944.–1945. aastal Saksa poolel. 1945. aastal muutis ta Tšehhis sooviga säästa repressioonidest koju jäänud sugulasi oma sünnipärase nime Endel Vaher Vello Saloks. Hiljem võttis ta endale Saksa kodakondsuse.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Heikki Kirotari sõnul on neil üheksa Endel Vaheri andmed, kuid ükski neist pole sündinud 1925. aastal. Kirotari selgituse kohaselt saabus Salo siia 1993. aastal ja sai Eestis elamiseks tähtajalise elamisloa, mis hiljem asendati alalise elamisloaga.
Salo õde Eevi Salm avaldas ameti selgitusi kuuldes üllatust, kinnitades, et tema vend on kindlasti sündinud just eelmainitud kuupäeval ja tema sünd on kantud Kolga-Jaani õigeusu kiriku raamatusse.
Üllatus peaministrile
Siseministeeriumi perekonnaarhiivi büroo juhataja Svetlana Toots tunnistas, et kõnealune kirikuraamat asub siseministeeriumi valduses, kuid teatas isikuandmete delikaatsusele viidates, et Endel Vaheri nime olemasolu selles ta ei kinnita ega lükka ka ümber.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu avaldas aga eile Postimehega rääkides lihtsalt üllatust, kuuldes, et okupatsioonireiimide repressiivpoliitika uurimise riiklikku komisjoni juhtinud mees ei ole olegi ametlikult Eesti kodanik. Seejärel saatis Reinsalu siseminister Margus Leivole kirja, milles tunnistas, et tegu on juhtumiga, mis «ei tee au meie asjaajamisele».
Siseministeeriumi välismaalaste osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul on Salo Eesti kodanik. «Nime muutmine ei võta ju kelleltki kodakondsust,» lausus ta. «Küsimus on praegu vaid passi taotlemises, mille ta saab 30 päeva jooksul.»
Siseministeeriumi pressinõunik Katrin Vides tunnistas, et lahendusi, kuidas Salole Eesti pass anda, on mitmeid. «Kindlasti tuleb see jutuks ka minister Margus Leivo juures,» lubas pressinõunik.
Salo kodakondsuse-küsimuse lahendust lubas Postimehele
ka peaminister Juhan Parts, kes paari kuu eest Vello Salole elutöö preemia andis. «Minu jaoks oli täielik üllatus, kui sellest [Salo Eesti passi puudumisest teada sain,» tunnistas ta. «Olen talle isiklikult lubanud, et see küsimus saab lahendatud, loodetavasti lähikuudel.»
Vello Salo teeneid
• 1948–1953 – korraldas Vatikani raadio eestikeelseid saateid
• 1974–94 – toimetas eesti katoliiklaste ringkirja Maarjamaa
• 1976–1987 – toimetas kultuuriajakirja Aja Kiri
• 1962 – asutas Roomas ühemehekirjastuse Maarjamaa, mis avaldas üle 30 eesti autori teose
• 1993–1994 – külalisprofessor Tartu Ülikoolis
• 1996 – okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise komisjoni esimees
• 1997 – pälvis Valgetähe II klassi teenetemärgi ja Eesti Taassünni auhinna
• 1998 – sai paavsti auprelaadiks
• 2004 – pälvis Eesti riigi elutööpreemia
Allikas: PM
