2001. a. mark tähistamaks 800 aastat Maarjamaad. Kuju: Neitsi Maarja lapsega, XVI sajand, algselt Lääne-Nigula kiriku altaris, nüüd Niguliste kiriku muuseum-kontserdisaalis Tallinnas.
Üks 2003. a. jõulumarkidest. Fragment Dolores Hoffmanni 1996. a. valminud aknavitraazhist Türi Püha Martini kirikus.
Otsides postkontori filateelialetis marginäidistelt enam emasid, jäid silma ka kaks peremotiivi: 97.a. Vormsi ja 98.a. Kihnu pered rahvariietes. Need on osa Mari Kaarma kujundatud pikast, 1994.a. alustatud ja siiani jätkuvast rahvarõivaid tutvustavast sarjast; nüüdseks kokku 21 marki.
Ema motiivi ajendas otsima 20. aprillil ilmunud emadepäevale pühendatud mark, millel lapsekäsi ulatamas emale kevadõit. Sellega kaasneb samade, lillade krookustega helelilla varjundiga esimese päeva ümbrik (ilmus eelmise nädala lehes). Nende ja ka esimese päeva templi kujundajaks on Vladimir Taiger.
Kõige enam emasoojust kiirgab vast ühest lihtsast, õrnalt naivistlikust 1996.a. Jaan Saare kujundatud jõulumargist nimega „Jõulumuinasjutt“. Kuigi Maarja ja Jeesus on siingi ilmselt eeskujuks, on tegu pigem iga ema ja tema armsaima kingi – lapsega. Ja vastupidi.
Ehedalt mõjub ka kümne aasta eest ilmunud talupoja perega mark tähistamaks 50.a. ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO – Food and Agriculture Organization) asutamisest Quebecis. Efraim Allsalu (s. 1929) maali lihtsas olustikus vaatavad vanemad võsud üle laua ja kausiääre, kuis ema õrnalt titekest toidab. Margi nurgas on FAO juubelilogo ja juhtlause „Fiat panis“ – Jätku(gu) leiba – Let there be bread.
Markidel on näha ka tasast hinnatõusu. Hetkel maksab siseriikliku kirja postitamine Eestis 4.40 ja ülemeremaadesse 8.00 krooni ehk 82 kanada senti.
Kui mõni võis oodata memmelikku roosamannat sellel „kiika kööki“ Europa margi Eesti variandil, nagu ühel Leedu margil on ümmargune tume leivapäts ja Gröönimaa eksemplaril muskusveise (musk ox) praad, siis tuli pettuda. 3. mail ilmunud gastronoomia margid on aga moodsad ja kirevad; need on graafikute Ülle Kassi ja Jüri Marksi koostöös valminud külluse sarv ja „vikerkaarevärviline jada eestimaistest andidest“, k.a. sinkjas kala ja lilla sibul. Külluse sarv meenutab pigem pannkoogi-sarnasesse pita leiba keeratud „wrap“ võileiba, mis Tallinnas juba tuntud, kuid arvata võib, et temast välja ulatuvad brokoli ja oranzh paprika on suht haruldased külalised tavalise maapere söögilaual.
Maapere – valge-toonekure pere pesal. Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) oli Eesti 2004. aasta lind ja temale pühendatud mark ilmus 6. aprillil 2004. Eesti on tema leviala põhjapiiriks ning ta talvitub Lõuna-Aafrikas. Tavaliselt on kureperes 2-3 poega (või tütart). Head emadepäeva!