Tibas tihedat udutaolist vihma, puhus külm tuul ja horisonti kattis udu. Selline oli pühapäev 15. mail 2005, kui Sault Ste Marie vananev eestlaste grupp ruttas soomlaste käest renditud kirikusse, nädala võrra hilinenult emadepäeva pidama.
Rahvast kogunes üsna suur hulk, sest kes vähegi suutis tulla, oli kohal. Peapiiskop Udo Petersoo oli teel Torontost, et meile emadepäeva jutlust pidada.
Kiriku altar oli täis lilli, sest mälestati ka hiljuti surma läbi lahkunud emasid ja teisi.
Oma jutluses rääkis õpetaja armastusest, millest suurim oli ema armastus oma lapse vastu. Ja just seda vankumatut armastust me ka tähistasime sellel pühapäeval.
Kiriku allruumis oli korraldatud pidulik kohvilaud, millest võtsid osa peaaegu kõik väikese koguduse naisliikmed.
Lauldi emade auks, Tasha Aderi klaveri saatel, Lydia Koidula „Ema südant“.
Enne kohvijoomist kutsus õpetaja kõik inimesed kokku ja andis üle August Albole auraha Eesti Vabariigi valitsuse poolt Sinimägedes võitlemise eest. See oli antud meie õpetajale Tallinnas edasiandmiseks Augustile.
Meie rõõm ja ka üllatus oli suur, sest August on väga tagasihoidlik mees, kes pole kunagi oma kangelastegudega kiidelnud. Me oleme aga väga uhked, et meie hulgas on mees, kellele võlgneme võib-olla oma elu. Nende vaprate Sinimägedes võitlevate noorte meeste tõttu jõudis nii mõnigi kaasmaalane põgeneda punase laviini eest.
Heas meeleolus järgnes kohvilauas istumine ja jutuajamine, millele järgnes koguduse täiskogu aasta-peakoosolek. Kiriku nõukogu jäi küll endiseks, aga kogudusel on sama probleem, mis on kõigil väikestel eesti kogudustel Kanadas. Liikmeskond vananeb ja sureb välja. Juurdekasvu pole kusagilt võtta, sest nooremad generatsioonid on üle terve maailma laiali valgunud.
Kõige valusam koht on meie koguduses kiriku nõukogu esimehe olukord. Keegi noorematest ei taha seda enda peale võtta. Erich Männiste, oma vanusele vaatamata, nõustus möödunud aastal haigestunud esimeest, Arno Ambelit, välja aitama ta paranemiseni. Arno aga ei paranenud, vaid suri. Nii jäigi kõige vanem mees meie hulgas sellele kohale kuni surm ka teda vabastab.
Koosolek lõppes ja rahvas hakkas laiali valguma. Vihma aga tibas ikka edasi.