Tuul oli ära puhunud tänavuse maikuu alguse soojalaine. Ilm oli järsku muutunud külmaks ja väga tuuliseks, aga sellegipoolest oli Peetri kirik 9. mai hommikul rahvast täis. See oli ju päev emade ja vanaemade austamiseks.
Jumalateenistusel teenis õp. Tauno Teder, orelil dr. Roman Toi. Ilusates rahvariietes naisansambel „Helin“ esitas Margit Viia-Maiste klaverisaatel ja juhatusel R. Kõrgemäe Emale, J. Brenneri Taevas ja maa ning L. Almondi ja T. Fettke Isaiah 53 with God Hath Provided a Lamb.
Pärast jumalateenistust toimus kiriku suures saalis emadepäeva ja õp. Tauno Tederi ärasaatmise koosviibimine. Saali olid kaunistanud koguduse mehed. Toomas Trei tegutses teadustajana. Tema selge ja rahulik kõnelemisviis oli sedavõrd hea, et ta võiks selle töö alatiseks oma hooleks võtta. Toomas tutvustas ansambli „Helin“ lauljaid, kes alustasid koosviibimist lauluga „Sanctus“.
Järgnes pühapäevakoolilaste etendus, mida juhendas Kairi Taul-Hemingway. Lapsed esitasid lühikese näidendi perekonnast, kuhu kuulusid ema ja tema vägeva kangelase (super hero) lapsed. Lapsed jäljendasid kangelase liigutusi õues, kuid – oh häda! – seal püüdis neid oma võrku suur ämblik. Õnneks päästis ema (Linda Brookes) oma lapsed hädaohtlikust ämblikuvõrgust. Lapsed laulsid Linda klaverisaatel ja juhatusel talle selle eest tänulaulu. Kena oli näha lapsi kirikus tegelemas ja emadepäeval esinemas. Ehkki näidend kõneles ema armastusest oma laste vastu, oleks olnud meeldiv näha ka midagi jumalasõnaga seotut.
Huvitavalt esitasid söögipalve koguduse arhiivigrupi liikmed. Alguses deklameeris Aino Müllerbeck ja siis lauldi koos toidupalve teksti.
Osalenud said seejärel nautida lõunasööki ja kohvi. Helju Salumets esitas Virve Osila luuletuse „Emale“, mis räägib ema puhtast armastusest.
Margit Viia-Maiste jutustas oma kohtumistest teiste klaveriõpetajatega Ottawas ja sellest, kuidas nad seal üksteist abistavad ja moraalselt etendusi toetavad. Ta esitas kuulajatele ka kolm klaveripala. Margit tänas tuntud endist Toronto klaveriõpetajat prl. Claudia Jaldret, kes pani aluse tema muusikakarjäärile.
Koosviibimise lõpus tänas õp. Tauno Teder Peetri kogudust, öeldes, et tal on olnud kuus kuud rõõm ja au meid siin teenida. „Aeg siin on olnud üürike, aga olen kogenud väga südamlikku vastuvõttu,“ ütles õp. Teder ja lisas, et ta sõidab tagasi Eestisse 23. mail. Ta lõpetas oma sõnavõtu, öeldes, et kohtume kindlasti jälle kas siin või seal.
Toomas Trei tänas kõiki, kes olid kaasa aidanud lõunasöögi ja koosviibimise korraldamisel. Traditsiooniliselt on seda teinud mehed, aga et neid oli tänavu vähem, aitasid ka naisringi liikmed kaasa.
Koosviibimine lõppes ühislauluga „Ema süda“, mida nii mõnigi laulis pisarsilmil, eriti sõnade puhul: „Mõnd kallist südant kaot’sin, mis järel nuttes leinasin. Aeg andis teised tagasi, ei ema südant iialgi!”