Meinhard Laksi võitlus emakeelepäeva kehtestamise eest on fenomenaalne ja talle kuulub eesti rahva tänu! Emakeelepäev on lipupäev ja ka seda tuleb alati meeles pidada!

Emakeele ausammas asub Kadrinas, Lääne-Virumaal (täpsemalt Kadrina Keskkooli kõrval). Monument sündis ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel ja annetustest kogutud rahade toel. Aabitsakuke stiliseeritud pead kujutaval rahnul on kiri "SÕNA SEOB". 21. mail 1994 toimus ausamba pidulik avamine, kus avasõna lausus Mikk Mikiver. Ausammas on ühtlasi pühendatud ka kolmele Kadrina saksa rahvusest pastorile. Just Rainer Brockmann, Joachim Gottlieb Schwabe ja Heinrich Stahl panid aluse eesti kirjakeelele. Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku "Anführung zu der Estnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde", 1637). Nii võib öelda, et ta rajas vana kirjakeele, ühtlustades kõik siis ringi liikuvad käsikirjad. Tema tegevus mõjutas kogu XVII-XVIII sajandi eesti kirjasõna. Joachim Gottlieb Schwabe 18. sajandi lõpus kirjutataud luuletused võivad olla üldse esimesed eestikeelsed luuletused. Rainer Brockmann kirjutas omakorda esimesed eestikeelsed ilmalikud kunstiküpsed luuletused.