Ärman kõlistas, tal pold aega meile tulla. Kõlistas ja ütles, et enne ei saagi tulla, kui üks tähtis päev on möödas, loengud kuulatud ja oma arvamine avaldatud. Lubas, et tuleb siis ja seletab kõik ära, kudas läks ja mispärast just nii läks, nigu läks.
No minul on ju aega oodata küll, aga inges akkas ikke miski nigu urgitsema. Vata mina ei ole kunagi kannatand, kui mulle kõneldasse ainult pool juttu. Siis akkad ise seda puuduvat poolt juurde kombineerima ja välja võib tulla nisuke puder, mida viisakas siga kah ei söö. Aga ilma mõtlemata kah läbi ei saa. Kuda sa jätad mõtlemata, kui sul mõtlemise aparaat on olemas. Seda riista ei tohi lasta rooste minna.
Poisi jutu perra pidi see tähtis päev olema kudagi emaga ühenduses, aga emadepäev see ei ole. See on selgelt sehes selles kalendris, mida mina sabapidi pihus oian. Kõlas kudagi nigu ema keele päev, aga võis olla ka ema keelu päev. Need on ju mõlemad tähtsad asjad, aga minu meelest jusku igapäevased asjad, selle jaoks ei oleks vaja pidu pidada ega sülti soendama akata.
Nii kaugele tagasi kui mina oma põrsapõlve mäletan, oli ikke nii, et isa käskis ja ema keelas. Kui isa käsu täitmata jätsid, said kere peale. Kui ema keeldu ei kuuland, said kõvemini kere peale. Aga andja oli ikke ema. Isa kündis ja külis, temal pold aega lapsi kantseldada. Kõik irmud ja armud tulid ema kaudu, tema jagada olid kõhutäied ja keretäied.
Aga kui ma juba nii suureks sain, et tuli akata kooli vahet jõlkuma, siis tegid koolmeistrid mulle veel ühe vahe selgeks, et isal on maa ja emal on keel. Mõlemat kästi armastada. Üteldi, et kes neid ei armasta, läheb ukka ja sellest ei kasva ültse õiget eestlast. No see ajas ikke irmu nahka küll, sest mina olin kogu oma lühikese elu eestlane old ega taht suurest peast kah pantu neegriks saada ega iina kuliks, kes ruuna kombel rakke pannasse.
Eks ma siis püidsin ja punnisin ning lasin seda armastust endale sisse tuupida. Isa maaga oli asi lihtsam, sest sellega oli talla kaudu alati kindel ühendus. Isa maaga oli kontakt, aga ema keelega tuli konhvlikt. Ei mina mõist teda kunagi nii käänata ega pöörata, et koolmeistrid oleks rahule jäänd. Aga inime must kasvas ja nüid vanast peast on nad kõik mulle armsad: isa maa, ema keel, venna arm, õe õigus, lelle lahkus ja tädi tähtsus. Olen ikke vist eesti mees küll.
Emakeelsed ema keelud
Meelejahutus | 16 Mar 2012 | Kargu KarlaEesti Elu
Meelejahutus
TRENDING
