Lahkumine välismaale algab sihtkoha valikust
Eesti Töötukassa ja Faktum Ariko uuringu andmetel on püsivalt, alaliselt või tähtajatult välismaale tööle minekuks valmis 34 protsenti välismaal töötamisest huvitatud Eesti inimestest.
Kui 2004. aastal oli vastav näitaja veel 11 protsenti, siis 2012. aastaks oli see kasvanud 34 protsendini.
Samas on vähenenud nende inimeste hulk, kes läheksid lühiajaliselt välismaale tööle. Kui 2004. aastal oleks veerand välismaal töötamisest huvitatud inimestest olnud valmis töötama seal kuni kolm kuud, siis mullu oli see kahanenud 14 protsendile.
Kui 2004. aastal vastas ettepanekule välisriiki tööle asumise kohta kindla eiga 50 protsenti, siis mullu oli nende osakaal kahanenud 39 protsendile. Seevastu kindlasti soovis mullu välismaal tööle minna 16 protsenti vastajatest, võrrelduna 10 protsendiga 2004. aastal.
Töötukassa projekti EURES teenusejuht Marta Traks tõi välja, et Ida-Virumaalt tulevad inimesed peredega ja tahavad riigist lahkuda.
Traks rääkis Euroopa parlamendi infobüroo korraldatud naistepäeva ümarlauas „Naised ja kriis“, et peamised välismaale tööle minemise tegurid on paremad palgatingimused, mida mainis koguni 75 protsenti vastajatest. 23 protsenti läheks välisriiki uusi kogemusi hankima ja 22 protsenti mainis erialast väljakutset.
Peamiselt soovitakse tööle minna Soome, Saksamaale, Rootsi, Inglismaale ja Norrasse. Lisaks mainiti teisi Euroopa riike, Venemaad, USAd ja Austraaliat, loetles Traks.
Peamised takistused välisriigis töötamisel on tema sõnul perega seotud või tulenevad puudulikust keeleoskusest, aga ka kartusest välisriigis üksi hakkama saada.