Euroopa Liidu tellitud uuringu kohaselt soovib 61 protsenti Eestis elavatest määratlemata kodakondusega inimestest saada Eesti kodakondust.

Venemaa kodakondsust soovis saada 13 protsenti ja mõne muu riigi kodakondsust kuus protsenti vastanutest. Mingit kodakondsust ei soovinud 17 protsenti vastanuist, teatas Integratsiooni Sihtasutus.

Uuringust selgus, et inimese sünnikoht omab väga olulist rolli selles, millist kodakondsust inimene endale soovib. Nendest, kes on sündinud Eestis, soovisid Eesti kodakondsust valdav enamik ehk 73 protsenti. Väljaspool Eestit sündinute hulgas soovis seda vaid alla poole vastanutest.

Mida vanema inimesega oli tegu, seda vähem sooviti endale üldse mingit kodakondsust.

Eesti kodakondsuse saamise peamised motiivid olid tunda end täisväärtusliku ühiskonnaliikmena, saada paremat tööd Eestis või välismaal ning kindlustada oma laste tulevik. Vastajatest 54 protsenti olid kindlad, et Eesti kodakondsuse saamine
aitaks tõsta nende konkurentsivõimet Eesti tööturul.

Ligi kolmandik ehk 31 protsenti vastajatest arvas, et Eesti kodakondsuse saamiseks vajaliku eksami sooritamiseks tuleks korraldada spetsiaalsed kursused. Integratsiooni Sihtasutuse üleminekutoetuse projekti raames plaanitakse korraldada sellised tasuta kursused 10 000 inimesele, teatas sihtasutus.

Uuringu eesmärgiks oli uurida inimeste informeeritust Eesti kodakondsuse saamise tingimustest ning soovi seda taotleda. Uuringu läbi viinud Saar Poll küsitles 1000 määratlemata kodakondsusega isikut.

(Uudistetoimetus, +3726284559, )

Märkmed: