Postimehes 20. oktoobril avaldatud artiklis „Maanteid ja Rail Balticut välisabita korraga valmis ei ehita“ juhivad ettevõtjad õigustatult tähelepanu Rail Balticu (RB), mille planeeritud ehitus langeb samasse perioodi valitsuse poolt heakskiidu saanud teiste suurte taristuprojektidega, suurele ressursivajadusele. RB ehitamise teeninduspiirkonda on planeeritud Via Baltica maantee ehitamine 4-realiseks ja olemasoleva Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee rekonstrueerimine kiirusele kuni 160 km/t. Ei tohi unustada ka kohalike teede rekonstrueerimist (siin on mahajäämus Eestis võrreldes soovitavaga ca. miljard eurot), samuti tavapärast ehitustegevust linnas ja maal. Tehnika ja tööjõu puudust hinnatakse 3-4 kordseks. Ka RB materjalivajadus on üüratu – 14...17 miljonit m3, mis on kolme aasta Eestis kasutatav maht.
Kahjuks avaldab Tallinna Ülikooli teetehnika lektor Ain Kendra valeväite, nagu oleks materjalid, millest need taristud välja ehitada, olemas. RB ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring 2017. a. lk. 19...21 selgitab: „Raudteeballasti ehitamiseks sobilikku killustikku saab toota aluskorra ehituskivist. Hetkel Eestis sellist kivi ei kaevandata. Rail Balticu ehituse ajalisest graafikust lähtuvalt on potentsiaalse Maardu aluskorra ehituskivi kasutamine väga ebatõenäoline. See tuleb importida. Rail Balticu teeninduspiirkonna ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varud madalama kvaliteediga killustiku tootmiseks on uuringu tegemise hetkel rahuldaval tasemel, kuid kvaliteetsema killustiku tootmiseks sobiliku ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindlus on kriitilise piiri lähedal. Teeninduspiirkonna liiva ja kruusa varud on uuringu tegemise hetkel rahuldavad, kuid uute varude lisandumiseta muutuvad paari aasta jooksul kriitiliseks.“
Lisaks teame, et tehnika juurdepääsuks RB trassile tuleb rajada sadu kilomeetreid juurdeveoteid läbi võsa ja metsade, mida edaspidi keegi ei kasuta. Ka nende ehitamine vajab tööjõudu, masinaid ja materjale. Kokkuvõttes: RB ehitamine tekitab ülekuumenemise ehitussektoris ja toob seeläbi kaasa kinnisvarahindade tõusu, lisaks defitsiitsete taastumatute materjalide varude pöördumatu vähenemise. Arvestades, et RB ehitamisel ei kvalifitseeru peatööettavõtjaks ükski Eesti ettevõte ja lõviosa RB maksumusest moodustab importkaup, jääb kohalikele odava töö tegemine koos ulatusliku loodusrüüstega (RB trassi mõjuala Eestis on 64 km2 ehk kolmandik Tallinna pindalast). Kui ehitada olemasolev raudtee Lellest edasi Pärnuni kiirusele 160 km/h, võidaks reisija RB-ga Tallinnast Pärnusse sõites 20 minutit.