Marian Võsumets
Nils Niitra
reporter
29. oktoober 2017
https://pluss.postimees.ee/429...
Madis Üürike tänavu 16. juunil Stockholmis Eesti suursaatkonna avatud uste päeval. | FOTO: Tuuli Wessel / Rootsi Eesti Päevaleht
Märtsis läks Stockholmi Mats Carnestedti advokaadibüroost politsei poole teele kiri, mis süüdistab endist Eesti rahandusministrit Madis Üürikest pedofiilias, mis väidetava ohvri kasvades olevat muutunud homoseksuaalseks vägivallaks. Üürike süüdistab kaebajat valetamises.
Madis Üürike on väliseestlane, kel on silmapaistvaid teeneid taasiseseisvunud Eesti ülesehitamisel. Praegu 74-aastane mees on olnud Euroopa Investeerimispanga auditikomitee liige, mitme Rootsi ettevõtte juhatuses ja Uppsala ülikooli õppejõud. Eestile on peamine siiski see, et Üürike oli aastatel 1992–1994 Eesti rahandusminister ning hiljem peaministri nõunik. Üürike oli 2014. aastani ühtlasi Stockholmi Eesti Maja juhatuse esimees – just selle asutuse ümber edasine suuresti keerlebki.
Mitte keegi teine peale Madis Üürikese enda ei kommenteerinud Postimehe valdusesse sattunud advokaadibüroo kirja: ei advokaadibüroo ise, Stockholmi politsei ega ka väidetav ahistatu. Ehkki väliseesti kogukonnas on neid, kes kaebusest teavad, eelistatakse selles asjas vaikida.
Stockholmi politsei võttis avalduse vastu, samas ei õnnestunud Postimehel saada kinnitust selle kohta, kas Üürikese väidetava tegevuse suhtes alustati kriminaalmenetlust.
Madis Üürike ise kinnitas, et politsei pole teda üle kuulanud, vaid hoopis tema ise on käinud politseis süüdistamas noormeest valekaebuses. Samuti pole Üürikese andmetel tema suhtes alustatud kriminaalmenetlust. «Sel juhul oleks politsei pidanud minuga ühendust võtma.»
Üürikese väitel tundis ta nüüd teda süüdistavat noormeest üksnes Stockholmi Eesti Maja töötajana. «Ta räägib kõiksugu imelugusid,» ütles ta.
Stockholmi Eesti Maja. Lood selle asutusega on sedavõrd segased, et see nõuaks eraldi ajakirjanduslikku uurimust. Kindel on see, et tänavu valiti organisatsioonile uus juhatus. Eelmise aasta lõpul toimus aga maja koosolek, kus räägiti muuhulgas vildakast ja/või olematust renoveerimisest, Lamborghiniga sõitvast poola rahvusest majahaldurist, hoones tegutsevast relvaärist, infosulust ja teistest probleemidest, mis meenutavad pigem Ukrainat kui Rootsit.
Eesti Maja puudutavate hädadega seostatakse nii Üürikest kui ka tema vastu kaebuse esitanud noormeest. Mõlemad kuulusid ettevõtte juhatusse, ent on nüüd leppimatult tülis.
Oluline on silmas pidada, et see lugu on sõna sõna vastu. Nii ammuste sündmuste toimumist on keeruline tõendada. Liiati tekib küsimus, miks jõudis kaebus väidetavalt 2013. aastal ja varem juhtunu kohta politseisse alles tänavu kevadel. Taustal paistavad intriigid ja segased rahaasjad Stockholmi Eesti Majas.
Nüüd kaebusest
«Kahtlustatav on mitmel korral kohtunud (nüüd ja edaspidi ei avalda me noormehe nime – N. N.) ning on vastutav selle eest, kuidas /nimi/ on sattunud oma üleskasvamise jooksul perekonnatuttava Madis Üürikesega sõltuvussuhtesse,» seisab advokaadibüroo kirjas Rootsi politseile. «See omakorda viis /nimi/ tõsise seksuaalse väärkohtlemiseni aastal 2013.»
Edasine on pehmelt öeldes ebameeldiv lugemine. «/Nimi/ saabus Eestist Rootsi aastal 1991, kui ta oli viieaastane. Perekond kolis ühetoalisesse korterisse, mida nad üürisid vahendajalt.» Poisi kasuisa oli Rootsi saabunud juba varem. «Eesti sõprade kaudu olid /nimi/ vanemad tutvunud Madis Üürikesega, kellel oli muuhulgas kontakte kinnisvaraäris. Tutvuste kaudu korraldas Üürike perele korteri, kuhu nad kolisid 1992. aastal.»
Noormehe kasuisa võttis üle Eesti Maja restorani juhtimise Stockholmi kesklinnas Wallingatanil, hoone üle kuulus täielik kontroll Madis Üürikesele. Maja kuulub ettevõttele, mille omanikud on suur hulk eestlastest eraisikuid ja organisatsioone. Kuigi restorani juhtis nüüdse kaebuse esitaja kasuisa, kuulus viimane sõna ja võim restorani juhtimise üle väidetavalt Üürikesele.
Kaebaja väitel veetis ta lapsepõlves pea iga päeva Eesti Majas, mida külastas tihti ka Madis Üürike. Lapse vanemad rääkisid talle tihti, kui tänulikud peavad nad Üürikesele olema.
Üürike kasutas poisi lapsepõlve jooksul väidetavalt mitmeid võimalusi viibida tema läheduses ja puudutada teda viisil, mis tekitas ebamugavust. Poisi üheksanda eluaasta jooksul juhtus korduvalt, et Üürike seisis tema selja taga ning surus end tema vastu. Nüüdseks täiskasvanud kaebaja mäletab enda väitel selgelt, et mitmete selliste kordade järel kadus Üürike tualetti. Kahel korral püüdis Üürike noormeest väidetavalt tualetti kaasa viia, puudutades üksiti tema suguorganeid. Laps oli keeldunud.
Teisel juhul olevat Üürike käskinud lapsel seista tema selja taha, asetanud poisi käed enda suguorganitele ja liigutanud tema käsi. Nagu kirjeldab advokaat, olnud see lapse jaoks kohutav kogemus. Lisaks meenutab kaebaja, kuidas Üürike üritanud suruda talle pastakat tagumikku, mis lõppenud veritseva haavaga.
Kui poiss oli kõnelenud neil teemadel vanematega, kohanud ta advokaadibüroo kirja kohaselt alati mittemõistmist, üksiti oli ta saanud range käsu juhtunust mitte kellelegi rääkida. Vanematelt tuge otsides sai ta väidetavalt kõrvakiile ja muid lööke. «Mõjuvõimsa Madis Üürikese käitumise kahtluse alla seadmine ei olnud aktsepteeritav /nimi/ vanemate ega nende suhtlusringkonna seas.»
Advokaat nimetab, et Üürike on endine Eesti rahandusminister, endine Uppsala ülikooli õppejõud ning Rootsi eestlaste hulgas austusväärne inimene. Sestap tundnud poiss end abituna ja Üürikesest sõltuvana. Alguses ebameeldivad kehalised kontaktid muutunud ajapikku normaalsuseks ning noormees minetanud eneseväärikuse.
Ent noormehe õpingud edenesid ja väidetavalt sai temast just Üürikese korraldusel Stockholmi Eesti Maja juhatuse liige ja raamatupidaja.
Viimast korda väärkoheldi noormeest väidetavalt 2013. aastal, kui ta oli juba täiskasvanu. Kaebuse kohaselt palus Üürike aidata teda interneti paigaldamisel maakodusse. Väidetav ohver oli vastanud, et ei saa töö juurest ära käia, aga seepeale helistanud Üürike tema tööandjale ning noormees saanud vaba päeva.
Internetiühenduse loomine läinud kiiresti, aga seejärel teinud Üürike noormehele ettepaneku minna sauna ja juttu rääkida. Eesti endine rahandusminister võttis kaebuse andmetel kaasa mõned õlled, koos mindi sauna. Kaebuse esitaja väidetavalt keeldus alasti sauna minemast ning oli jätnud aluspesu selga. Seejärel oli Üürike pakkunud noormehele kokteili, mille peale too oli kiiresti teadvuse kaotanud.
«Kuidagi jõudis /nimi/ külalistetoa voodisse, kus ta uinus. Seda, kuidas ta sinna jõudis, ta ei tea,» seisab kaebuses Stockholmi politseile. «Hetke pärast ärkas /nimi/ üles ja avastas, et Madis Üürike seisab voodi kõrval ning haarab teda kaelast ja silitab teise käega tema suguorganeid. /Nimi/ suguorgani oli ta võtnud omale suhu. /Nimi/ ehmatas ja karjus, et ta lõpetaks, mispeale Üürike hüppas püsti ja karjus vastu, et /nimi/ on kaabakas, tema perekond on KGB ja veel teisigi eestikeelseid sõimusõnu. Üürike teatas, et tal on Eestis kontakte ning /nimi/ ei tasu oma perekonnale mõeldes sellest vahejuhtumist teatada, kuna muidu kasutaks Üürike oma Eesti kontakte /nimi/ ja tema pere vastu. Järgmisel päeval viis Üürike noormehe koju.»
Väidetavalt püüdis noormees Üürikesest kaugeneda ja teda vältida, Üürike jätkanud aga talle tähelepanu pööramist ja püüdnud teda oma ellu kaasata. Väidetavalt vaheldumisi ähvardades ja kiites püüdis Üürike noormeest kontrollida. Muuhulgas oli endine rahandusminister levitanud noormeest halvustanud kuulujutte, väites, et too on vaimselt haige.
Kui Üürikesele oli hakatud Eesti Majas küsimusi esitama, otsustas ta kaebuse kohaselt 2014. aastal juhatusest taanduda. Juhatuse järgmine koosseis otsustanud Üürikese vastu maksuametile avalduse esitada, kahtlustusega rahapesus.
Üürikese enda väitel esitati majanduspolitseisse küll kaebus, aga menetlus lõpetati.
Noormees kaebab nüüd, et Üürike olevat teda tollal veennud endale teeneid osutama ja Eesti Maja juhatuse raamatupidamist tagantjärele korrastama. Sel ajal olevat noormees Üürikeselt pigem kiita saanud.
Üürike kaebab vastu
Madis Üürike kinnitas, et on süüdistusest teadlik. «Mina ise pöördusin omakorda seoses valesüüdistusega politseisse ja käib uurimine /nimi/ vastu,» lausus ta. «Advokaat Mats Carnestedti andsin ma omakorda advokatuuri eetikakomiteesse ja ka seoses sellega käib uurimine.»
Üürike väidab, et ei tunne noormeest lähemalt. «Mina õppisin teda tundma kuus-seitse aastat tagasi, kui me ta tööle võtsime,» ütles ta. «Tema kaebuses on kirjas, et me oleme perekondlikult läbi käinud – ma ei tundnud ta vanemaid. Tema kasuisa tundsin, tema ema ei tundnud.»
Miks peaks keegi Üürikese peale säärase valekaebuse tegema? «Võin ainult oletada – ma ei tea. See on seoses Stockholmi Eesti Majaga. Õppisin teda tundma siis, kui ta oli Eesti Majas ametis ja mina olin juhatuse esimees. Mul on selle kohta kõiksugu arvamisi, aga lasen politseil ja kohtul selle looga edasi tegeleda.»
Üürike väidab, et noormees laimab teda. «Ta on saatnud oma materjale paljudele inimestele ja ütleb, et mina olen süüdistanud teda näiteks ebaprofessionaalsuses seoses tööga Eesti Majas. Olen seda tõepoolest maininud ühes Stockholmis ilmuva Eesti Päevalehe artiklis.»
