Viatšeslav Morozov. Foto: Tartu Ülikool
Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Pallosoni ja riigprokuröri Taavi Perni sõnul luuras Morozov GRU heaks. "Morozov oli kaastööd tegev agent, mitte koosseisuline kaadriohvitser," ütles Palloson.
Perni sõnul värvati Morozov Vene eriteenistuste poolt juba 1990-ndate alguses ning tema agendistaatus kestis 30 aastat, mille esimesel poolel oli ta mitteaktiivne. Morozovi aktiivne teenistus algas 2010. aasta alguses, kui ta kolis Eestisse ning kandideeris Tartu Ülikooli õppejõuks.
Pern lisas, et õppejõuks kandideerimine oli Morozovi enda valik, kuid valituks osutumisel andis ta sellest teada oma agendijuhtidele. Pallosoni sõnul treeniti, koolitati ja juhendati Morozovit väga põhjalikult, et tema operatsiooni julgeolekumeetmed oleksid kõrgemal tasemel.
Teavet kogus Morozov konverentsidel, töögruppides, samuti töösuhetes ülikooli töötajatelt. Ta edastas infot Eesti sise-, välis- ja julgeolekupoliitika, samuti integratsiooni ja valimiste kohta. Samuti kogus ja edastas ta teavet Eesti elanike kohta, mida Vene eriteenistus võis ära kasutada järgmiste sihtmärkide värbamisel.
Palju edastatud infost oli avalikult kättesaadav. Morozov koostas erinevatel teemadel ülevaateid, nende seas ka Eesti haavatavusest.
Teavet edastas ta peamiselt kohtumistel Venemaal, kus ta käis regulaarselt. Lisaks sellele oli tal tehnilise kommunikatsiooni vahend, mille abil infot Venemaale edastada.
Morozov oli kuni 2010. aastani seotud Peterburi Riikliku Ülikooliga ja aastast 2010 Tartu Ülikooliga.
Aastatel 2016–2023 oli ta Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professor ja 1. septembrist 2023 kuni 11. jaanuarini 2024 rahvusvahelise poliitilise teooria professor.