Juba viieteistkümnendat korda olid Tallinna keskhariduslike õppeasutuste vilistlased ja endised õpilased kogunenud Toronto Eesti Maja suurde saali, et meenutada mineviku koolipäevi Eesti Vabariigi pealinnas, mille elanike arvuks tol ajal oli 135.000.
Nüüd vanaemade ja -isade seisuses olevad auväärsed eesti naised ja mehed olid kunagi olnud tüdrukud ja poisid, kes õppisid, vallatlesid, sportisid ja tantsisid, nagu see oli kohane distsiplineeritud, alati õpetajate järelvalve all tegutsevale selleaegsele noorusele.
Neid ja muid mälestusi jagasid pühapäeva, 28. aprilli pärastlõunal meie Broadview tänava ühiskodus 140 neljateistkümnest koolist pärinevat endist kasvandikku. Ladusaks teadustajaks oli juba mitmendat korda endine Tallinna tehnikumi poiss Ants Saar, kes viskas nalja, luges interneti kaudu tänapäeva Eestist saadud anekdoote, nagu ta ise ütles, kuid tegi ka tõsist häält, kui oli vaja rahu ettekannete kuulamiseks.
Kodumaalt oli saabunud e-posti kaudu kaks tervitust Tallinna koolide kokkutulekule Torontos. Elfriede Lenderi Gümnaasiumi vilistlaskogu kirja luges ette Saima Varangu ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi oma Paavo Loosberg. Mõlemates oli viidatud Eesti okupeerituse tõttu võõrvõimu poolt lahuselatud aastatele ja suurtele kaugustele kodu- ja välismaal elavate koolikaaslaste vahel. Meie suurim unistus — vaba Eesti — on muutunud tegelikkuseks, mis annab võimaluse tihedamaks suhtlemiseks. Olgem tänulikud sellegi eest.
Kui teadustaja küsis, kes on koosviibimisele tulnud kaugemalt kui 500 km, siis tõusis üks käsi. Nagu selgus, oli kohal Irene Ilves New Yorgist, kes on praegu kodumaal elava endise Eesti välisministri Toomas Hendrik Ilvese ema. Ta leidis kohalviibinute hulgast üles oma sugulase. Maailm on väike.
Muusikalist külakosti tõi Toronto publikule tuntud Rosemarie Lindau, kes ütles, et laulab seekord ainult noorusest, armastusest ja kodust. Esimene laul oligi „Kodulinn Tallinn“, millele järgnes palju teisi. Teda saatis akordionil Tiina Kiik. Nende juhtimisel lauldi koosviibimise lõpuosas ühislaule. Ja nagu ikka, olid esinejaile tänutäheks lilled, millised andis korraldava toimkonna nimel üle Leida Marley.
Enne lõunaeinet luges söögipalve Valdek Raiend. Koosviibimine kestis veel pikka aega omavahelise jutlemise ja pildistamisega. Väljas valitsev kevadine rajuilm ei meelitanud kedagi koduteele asuma, mida tuli muidugi hiljem paratamatult teha.
