Ene Ergma avaldab nördimust presidendi soovi osas muuta 24. veebruari traditsioone DELFI
Eestlased Eestis | 13 Feb 2012  | EWR OnlineEWR
www.DELFI.ee

Riigikogu esimees Ene Ergma saatis vabariigi presidendile Toomas Hendrik Ilvesele kirja, milles taunib presidendi soovi muuta iseseisvuspäeva traditsioone, viies lipuheiskamine 24.veebruaril Tartusse.

Täispikk artikkel DELFI: http://www.delfi.ee/news/paeva...

"Lugesin hämmastusega, et Eesti vabariigi 94. aastapäeva erilise pidulikkuse rõhutamiseks peab Tartu uuenduste altarile ohvri tooma ja lipu 23. veebruaril langetama, et heisata see siis 24. veebruaril erakordselt pea samaaegselt Pikal Hermanni torni heisatava lipuga. Tunnistan, ma ei näe niisugusele vana kombestiku muutmisele mingit mõistlikku põhjendust," kirjutas Ergma.

Ergma tuletas presidendile meelde, et taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri võttis enda peale keerulise ülesande välja töötada põhimõtted, millest hiljem kujuneks Eesti riigi sünni- ja võidupäeva tähistamise traditsioon. Vabariigi sünnipäeva riiklikud üritused toimusid pealinnas Tallinnas ja Võidupüha paraadi korraldab Kaitseliit erinevates Eesti linnades.

"Riigimehena mõistis president Meri vägahästi sümbolite ja traditsioonide tähtsust iseseisvale riigile. Sini-must-valge lipp Pika Hermanni tornis on eestlastele riikluse sümbol. Ta kinnitab meile, et meil on iseseisev, parlamentaarne vabariik. Pika Hermanni torn ei ole lihtsalt üks koht paljudest, kus meie lipp lehvib, vaid oluliselt enamat," rõhutas Ergma.

Riigikogu esimees usub, et ka sel aastal tulevad sajad ja sajad inimesed koos oma lastega, nii nagu paljudel perekondadel tavaks, varahommikul Toompeale ja rõõmustavad meie sini-must-valge lipu heiskamise üle Pika Hermanni torni. Tuhanded vaatavad pidulikku sündmust oma kodudes. Tartlaste jaoks on omakorda sümboolne, et Tähetornis lehvib lipp ööpäevaringselt, seda ei langetata päikeseloojangul ega ka heisata päikesetõusul.

"Ütlesin juba 2008. aastal, et traditsioonide tekkimine, õigemini nende kinnistumine võtab alati aega. Riiklikud traditsioonid on ülimalt olulised: nad kannavad meie teadmist oma riigist, meie usaldust oma riigi vastu. Peab olema väga kaalukas põhjus, et hakata neid traditsioone muutma, ümber tegema. Eesti lipp ja Eesti lipuga seotud traditsioonid on õnneks kestnud ja ma tahan uskuda, et see traditsioon elab kogu oma ülevuses veel ka aastate pärast."

 
Eestlased Eestis