Energeetika mured täna ja homme
Arvamus | 16 Jun 2006  | TNEWR
Sellenädalane teadaanne, et Ontario valitsus kavatseb rakendada uuemat tuumatehnoloogiat, millega rahuldada aina kasvavat elektritarbimist, on ainult esimene samm selliste pikemaajaliste murede lahendamise suunas. Peaminister Dalton McGuinty valitsus arvestavat oma otsuses Ontario Power Authority (OPA) äsjase 1100 lehekülje pikkuse rapordiga, mis leiab, et elektritootmist tuleb mitmekesistada ning et aastaks 2025 peaks sel eesmärgil 50% provintsi elektritootmisest toimuma tuumareaktori jõujaamades. Et OPA soovitusi jälgida, oleks provintsil tarvis umbes tosin lisareaktorit rakendada — neid kas täitsa uute jõujaamade ehitamisega või siis praegu olemasolevate, kuid Pickeringis ja Deep Riveris asuvate jõudeseisvate reaktorite taaskäivitamise kaudu.

Uued jõujaamad aga vajavad personali — ning elektrit tootvate tööliste ametiühingud, nende hulgas Power Worker's Union, on hoiatanud, et kuni 40% praegusest tööjõust võib erru minna järgmise kümne aasta jooksul. Koguni 26% täna rakkes olevatest töölistest võib seda sammu astuda viie aasta jooksul. Tuumareaktorite operaatorite ja tehnikute hulgas võib nii tööjõu puudus eriti varsti ja päris teravalt tunda anda. Selle kriisi ennetamiseks on tuumaenergia firma Bruce Power ning Power Worker's Union, Ontario Power Generation ja Hydro One asunud agaralt reklaamima ja propageerima elektrioskustööliste ja nende sellide (apprentice) hariduskursusi keskkoolinoorte hulgas kui alternatiivi kõrghariduslikes ülikoolides või kolledzhites pakutavatele õpingutele.

Tradeup.ca programm on suunatud 9. ja 10. klassi õpilastele, sest just selles vanuses kaaluvad koolinoored oma tuleviku ning karjääri suunda. Kuna tuumaenergia tootmine on aastaid tänu keskkonnakaitse gruppide muredele olnud pigem tagavara, selmet eelistatud tootevariant, siis pole ka paljud kaalunud töökohti sellel tööpõllul. Seda kinnitab ilmekalt fakt, et isegi viie aasta eest ei olnud võimalik enamikes ülikoolides leida tuumainseneri haridusprogrammi.

Mure ei olevat ainult tuumaenergeetikas — näiteks kõrgpingeliinide kaudu elektri transmissiooni juhtivate ja korrastavate spetsialistide hulgas on tööjõupuudus juba praegu tunda. Üks Hydro One spetsialist olevat võrrelnud Ontario energiavõrgu korrashoiu probleeme piltlikult, samastades seda sellega, mida tegi omal ajal kuulsaks saanud hollandi poiss, sõrmega merd eemal hoidvasse muldtammi tekkinud lekkivat auku täites.

Samas kui Ontario on aru saanud, et odavaid lühiajalisi lahendusi ei leidu ning on suunanud tähelepanu infrastruktuuri ja tööjõu ülesehitamisele, on Newfoundlandi peaminister Danny Williams pakkunud Ontariole tarbimise murede osalist lahendust. Labradori Lower Churchilli jõele ehitatav hüdroelektrijaam rahuldaks aastaks 2015 kuni 1,4 miljoni Ontario eramu elektrivajaduse. Lisaks, see veejõujaama poolt toodetud elekter täidaks Ontario valitsuse soovi mitmepalgelise elektritootmise tuleviku suunas ja vähendaks ka sõltuvust Québecis toodetud elektrile. Energeetikaminister Dwight Duncanil on niisiis alternatiive OPA rapordi rakendamisele.

Kuid Duncan ise on aru saanud, et tehku Ontario valitsus mida teeb, oponente leidub kõikjal. Ei tähendavat kui vaatluse all on tuumaenergia rakendamine või naaberprovintsidelt megavattide ostmine. Soovitakse siiski suveräänsust ning mitte võõra võrgu võngete tõttu sõltuvust, mille all on kannatatud mõnda aega. Ning keskkonnakaitse küsimused on eriti teravad. Sellised, nagu Churchilli jõele varem rajatud ning jutu all oleva rajatava jõujaama ehitamisest johtuvate üleujutamisega on esile tõusnud.

Sellest lähtuvalt tervitab Duncan avalikku debatti Ontario energeetika strateegia ja elektritootmise mitmepalgestamise teemadel, leides, et 2007.a. sügise valimiskampaania võiks just sellele tuleviku murele keskenduda.

 
Arvamus