Välispoliitika vaatlejad ennustavad uueks aastaks, et USA presidendivalimised võidab Hillary Clinton, Kremlis aga kujundab valimistejärgsed jõujooned ikkagi Vladimir Putin.
Eesti välispoliitika instituudi juht Andres Kasekamp peab Eesti olulisimaks välisteemaks uuel aastal võitlust kliima soojenemise vastu, vahendas uudistesaade Aktuaalne Kaamera.
USA presidendi parteisiseste eelvalimiste avalöök tehakse Iowa osariigis nelja päeva pärast. Briti päevalehe Financial Times kolumnist Philip Stephens peab hetke favoriidiks Hillary Clintonit, sest naisel on raha, vägev meeskond ja ekspresidendist abikaasa Bill.
Ent Hillaryl on tihedalt kannul teinegi demokraat Barack Obama, kelle arsenali kuulub ülimenuka teletähe Oprah Winfrey toetus. Emma-kumma võit Iowas võib saada otsustavaks, kellest saab demokraatide kandidaat ja lõpuks ka USA riigipea, sest vabariiklaste kampaanias on segadus, märgib Financial Times. Andres Kasekamp usub, et Eestile on parim Ameerika president ikkagi Hillary Clinton.
"Praegustest kandidaatidest tundub kõige tugevam Hillary Clinton, mis on ka Eesti jaoks päris hea variant. Mitte ainult, et ta tunneb Eestit jaon hea partner kellel on suured kogemused vaid ta esindab sellist mõõdukamat välispoliitika liini. Vabariiklaste tugevaim kandidaat Rudy Guiliany oleks minu meelest täielik katastroof," märkis Kasekamp.
Vene uudisteportaali Ria Novosti ajakirjanik Dmitri Kosõrev leiab, et tuleva aasta Vene poliitika suursündmused toimusid juba selle aasta detsembris, kui president Vladimir Putin määras oma järglaseks Dmitri Medvedevi. Ent Vene jõujooni saab vaatlejate sõnul ka edaspidi ennustada selle järgi, kes kõnnivad Kremlis Putini kõrval. Vana-aasta lõpu kevadises ilmas kõneldes arvas Andres Kasekamp, et Eesti välispoliitika keskne teema 2008. aastal on energiajulgeolek ja võitlus kliimasoojenemise vastu.
Kasekamp ütles, et üks teema, mis tänavu sai väga oluliseks ja pälvis maailma liidrite tähelepanu ning mis saab maailma liidrite prioriteediks, on kliima soojenemine ja selle vastu võitlemine. "Sellega on tihedalt seotud energiajulgeolek,mis on olnud tänavu ka Eestis väga terav teema."
Välispoliitika vaatlejad usuvad veel, et Iraan ei saa uuel aastal tuumapommi, aga samuti seda, et Iraak võib usugruppide vahel veelgi killustuda ja et naftabarreli hind maailmaturul ületab müstilise 100 dollari piiri.
Toimetas Sven Randlaid