Vahur Koorits, Postimees

Tallinna külastades kritiseeris korduvalt Eestile Venemaaga sarnaseid süüdistusi esitanud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René van der Linden jälle Eesti kodakondsuspoliitikat.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president René van der Linden (vasakul) ja endine peaminister Mart Laar sattusid eile Okupatsioonide Muuseumis tudengitega kohtudes korduvalt teravasse mõttevahetusse.

«Ma rõhutan vajadust investeerida enam suhetesse Venemaaga. See on Euroopa tulevikule väga tähtis,» rääkis eile välisministeeriumis toimunud pressikonverentsil ajakirjanikele van der Linden.
Ta tundis heameelt, et Euroopa Liit leevendab venelastele viisakorda, ent samas oli pahane sama liidu peale, sest selle liikmed kipuvad ENPAs üheskoos hääletama.

Pole Venemaal huvisid

Van der Linden kordas samas süüdistusi, et Eestis on liiga palju mittekodanikke ning et venelastel on kohalikul tööturul raskem kui eestlastel.

Välisminister Urmas Paet oli selle peale sunnitud vastama, et vägisi ei saa inimesi sundida kodakondsust vastu võtma, sest mittekodanike huvi kodakondsuse vastu pole mitmesugustel põhjustel eriti suur. Samuti kahetses Paet, et kui välisministeerium viimati endale uusi diplomaate otsis, siis oli vene nimedega kandideerijaid üsna vähe.

«Gazprom ei tahaks mind,» vastas van der Linden aga naerdes küsimusele, kas ta kavatseb pärast oma ametiaja lõppu Saksamaa endise kantsleri Gerhard Schröderi kombel mõne Vene suurkompanii palgale minna.

Seejärel van der Linden aga ägenes ja eitas kuulujutte, et tal on Venemaal majanduslikke huvisid.

«Ma ei kannata selliseid solvanguid,» ütles van der Linden ja lisas, et nende kuulujuttude levitajad ei suuda neid kuidagi kinnitada.

Eesti-raportid vigadeta

ENPA Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel lausus van der Lindenit kaitstes, et tema esimene kontakt van der Lindeniga oli siis, kui viimane soovis ENPAs kommunismi kuritegude hukkamõistmist.

Herkeli sõnul satub Eestit kritiseerivatesse rahvusvahelistesse raportitesse küll tihti vigu, kuid ENPA raportites neid ei ole.

«Ma pean ütlema, et ükski neist ei pärine ENPA dokumentidest, vaid muudest allikatest, tihti Amnesty Internationali raportitest,» ütles Herkel.

Märkmed: