Jüri Estam
Põhiseaduspatriotism Eesti moodi tugineb väga arvestatavalt mitte eriti salajasele agendale saada headeks Euroopa kodanikeks, kuid isegi veel rohkem meil just mitte ideaalselt kulgenud lõimumise kontseptsioonile. Põhiseaduspatriotism allub lõimumise halvasti organiseeritud kapitulantlikule ja mitterestitutsioonilisele loogikale. Põhiseaduspatriotism nagu seda lansseeritakse paistab olevat järjekordne näide vähima vastupanu minemise teest. Palju peksa saanud põlisrahva teest, mis ei oska ega julge enam enese eest seista.
Vasakpoolsed elevandiluu tornide tegelased ja sentimentaalsed isikud ja Moskva mõjuagendid üritavad panna meid uskuma, et on võimalik lõimida seda, mis ise ei soovi saada lõimitud. Või õigemini tahab ise istuda bussi roolis. Terve see ettevõtmine meenutab ühiskonna vaesemate liikmete ponnistusi parandada jälle ja jälle vana autot, mille õige koht on autode surnuaial. Kus auto pidev putitamine kulutab närve ja ja rahakotti rohkem, kui asi väärt on. Kus tuleks minna jala või osta kuupilet või võtta ettevaatlikult laen.
Kindlasti on Eestis häid noori ja vanu vene päritolu inimesi kes ei soovi meile halba. Need tuleks identifitseerida ja ulatada käsi. Kuid tegelikult tulid paljud venelased aastal 1939 ja 1944 jälle relvaga, nagu ikka, tapsid maha hulga inimesi, kellede ainus soov oli Eesti Vabariigi taastamine, tegid siin tükk aega muud halba, ja lasevad end nüüd kasutada Putini imperialistlikes "reconquista" ja vastupanu tasalülitamise mängudes. Saame ometi kaineks. Pimesi lõimumine sellisel eluvõõral kujul on lihtsalt veel üks näide sellest, kuidas ENSVd hoitakse kunstlikult elus.
Rene Toomse tundub võtvat a. 1992 põhiseadust puhta kullana ja soovitab meil selle järgi, kuid inimlikumalt ja ratsionaalsemalt elada. Mina ütlen armsatele kaasmaalastele: "prügimäele 1992. aasta põhiseadusega", alustame uuesti ja alustame seekord nii, nagu oleksime vabad ja täiskasvanud inimesed. Taastava Kogu kokkukutsumine on üks meie metsast peamisi välja tulemise võtmetest, kuid mitte ainus.
Truudust vanduda E(NS)Vd varjatud kujul paika jätnud 1992 a. põhiseadusele koos Nõukogude ajastu seadustega mille see põlistas, selle asemel et Nõukogude seadused minema pühkida - see on eestiaegsust eneses elus hoidvatel ja tervele mõttele hapnikut andvatel inimestel võimatu. Põhiseaduspatriotismist praeguse mängureeglistiku alusel rääkida, siin eelnenud mõtteid arvestades, on aga lihtsalt sõge, palun vabandust. Kuid tegelikult pole vabal inimesel selles olukorras vähimatki põhjust vabanduse palumiseks.
Sellest, milleks EV formaaljuriidiline taastamine praktilises mõttes tavaeestlasele kasulik on tuleb loodevasti juttu ühes kunagises täiendavas essees.
