www.DELFI.ee
Rahvakogu. RAP-i idee sai inspiratsiooni Harta12 ja Rahvakogu algatustest
Foto: Ilmar Saabas
Mitmed valitsuserakondade liikmed pidasid RAP-i ideed veel üsna tooreks ja andsid mõista, et kuigi algatused on demokraatlikus riigis teretulnud, on suure partei loomine Eestis väga raske.
Reformierakondlase Igor Gräzini hinnangul ei ole Eesti intellektuaalid poliitikaga päris sina peal ning tõenäoliselt on ülikoolides poliitiline haridus nõrgaks jäänud. „On väga palju romantilisi ideid, aga väga vähe arusaamist, kuidas poliitika töötab,“ leidis ta ja lisas, et tema arvates on Eesti poliitika põhiprobleem see, et ideed on otsas.
Siiski tervitas ta seda, et keegi püüab millegi uuega lagedale tulla. „Seni on meil olnud väga projektipõhine poliitika – NATO, Euroopa Liit, euro ja Schengen – aga enam ei ole justkui midagi ees. Pole midagi luua, ehitada, taotleda,“ nentis ta. Just selle tühja koha võiksid Gräzini meelest täita värskelt poliitikasse tulnud akadeemikud ja entusiastid. „Aga tuleb aru saada sellest, et mitte kõik ideed ei ole teostatavad kohe, kuigi need on iseenesest vajalikud,“ hoiatas ta.
Gräzin tõdes ka, et akadeemilise taustaga algatuste puhul on märgata seda, et ei soovita kasutada lihtsaid loosungeid. „Maksud alla, palgad üles, esimese 15 hulka või midagi taolist, aga intellektuaalid tahavad keerulisi ideid, mis ei leia massitarbijat,“ tõi ta välja algatuse võimaliku nõrkuse.
Spekuleeritud parteijuhi Kristiina Ojulandi kohta arvas ta, et poliitiline kogemus on tal olemas ja kuigi Ojuland pole varem juhtinud, on ta siiski suures poliitikas olnud. „Kõige olulisem on karisma, mitte akadeemiline kraad või välimus,“ sõnas ta.
Tibusid loetakse sügisel
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser ei olnud algatusega kursis, kuid möönis, et kõik algatused on teretulnud. „Las inimesed proovivad,“ oli ta optimistlik. Mikser nentis aga, et erakonna loomine on kindlasti keeruline. „See nõuab väga põhjalikult läbi töötatud poliitilist programmi, väga tugevat tuumikut, kes suudavad erakonna käima panna, tuntud ja tõsiseltvõetavaid arvamusliidritest liikmeid, see on keeruline väljakutse,“ rõhutas ta ja lisas, et on vara öelda, kui tõsiseltvõetavaks jõuks RAP osutub.
Aadu Must Keskerakonnast ei olnud RAP-i idee peale üllatunud. „Arvan, et neil ei õnnestu midagi reaalset ära teha, sest pole olnud kuulda laiemat ühiskondlikku liikumist, millest erakond võiks välja kasvada,“ arvas ta. Musta sõnul on Eestil poliitiline süsteem veel välja kujunemata, mistõttu tehakse aeg-ajalt igasugu eksperimente.
„Tibusid loetakse sügisel,“ märkis Must ja lisas, et tuleb jälgida, kuidas suudavad uued tulijad europarlamendi valimisteni vastu pidada. Küsimusele, kas nad parlamendis ka mõne koha võiksid saada, vastas Must, et unistada ju võib.
Andres Herkel IRL-st tunnistas, et on algatusega seotud meili näinud, kuid seal sisalduv info oli liiga pealiskaudne ja segane selleks, et mingit seisukohta võtta. Ka Andrei Korobeinik (RE) ja Indrek Saar (SDE) ütlesid, et liiga vara oleks midagi spekuleerida.
Suurele hulgale poliitikutele ja ühiskonnas aktiivsetele inimestele saadeti meil, milles teatati, et Nõmmel toimub 9. detsembril kohtumine Euroopa parlamendi saadik Ojulandiga, et arutada teaduse rahastamise ja hariduse teemal.
Samal kohtumisel võiks Tartu ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaare ja kodanikuaktivist Mati Väärtnõu saadetud kirja kohaselt teiseks arutlusküsimuseks võtta uue erakonna asutamine, kelle üheks kandvaks jõuks oleksid haritlased ja teadlased. Selle nimeks võiks saada Rahvaalgatuspartei. Partei liidriks on spekuleeritud Ojulandi, kuid Ojuland ise ei ole sellist konkreetset seost tunnistanud, öeldes, et esialgu käib jutt ikkagi teaduse rahastamisest.
