Eesti sisemaisele olukorrale on siiski kõige tähtsamad uue valitsuse moodustamiseks peetavad läbirääkimised. Põhitegelasteks on selles Reformierakonna esimees Andrus Ansip, kes nimetati presidendi poolt peaministrikandidaadiks, ning Keskerakonna ja Rahvaliidu juhid Edgar Savisaar ja Villu Reiljan.
Presidendi valik
Kui Juhan Partsi valitsus kukkuma hakkas, algasid arutlused selle üle, milline võiks tulla uus koalitsioon. Pakuti välja vikerkaarevalitsust, kus osaleksid kõik parlamendierakonnad peale Keskerakonna ja Res Publica, paremjõudude koalitsiooni Isamaaliidust, Res Publicast ja Reformierakonnast ning ka vasaktsentristlikku valitsust Keskerakonnaga eesotsas.
President Arnold Rüütel kohtus parlamendierakondade juhtidega ja andis valitsuse moodustamiseks võimaluse ülalnimetatud kolmele erakonnale. Kuna need on väga erinevate maailmavaadetega, tuleb sellest ilmselt mõistuseabielu.
Eelkõige maksud
Keskerakonna ja Reformierakonna kõige suuremad erinevused paistavad maksupoliitikast. Reformierakond tahab tulumaksu alandada ja lahkuva koalitsiooni lubadus oli seda teha kahe protsendi võrra aastas, kuni tulumaksu määraks jääks 20 protsenti. Lisaks sõdis Reformierakond emapalga säilitamise eest senisel kujul.
Keskerakond on ammu kuulutanud, et tema eesmärgiks on kehtestada astmeline tulumaks. Andrus Ansip teatas, et see koalitsioon, kuhu Reformierakond kuulub, astmelist tulumaksu kindlasti ei kehtesta. Keskerakond ei saanud teisiti, kui tuli oma loosungiga siiski välja. Tegemist oli propagandistliku sammuga, sest läbirääkimistel neil partneritelt toetust loota ei olnud.
Kuigi Edgar Savisaar rõhutas, et ükskord tuleb astmeline tulumaks niikuinii, tuleb Keskerakonnal selleks saada Riigikogu valimistel palju rohkem hääli. Keskerakond on valimistel tavaliselt edukas, aga niisuguse reformi läbiviimiseks ei ole neil seni jõudu piisanud.
Sõnumid edust
Kolmapäevane Postimees pidas võimalikuks koalitsiooniläbirääkimiste nurjumist ja Res Publica naasmist võimule. Sama päeva õhtuks jõudsid aga läbirääkijad maksuküsimustes kokkuleppele. Iga osalev erakond sai midagi, millega oma valijaid rõõmustada.
Tulumaksumäär väheneb ühe protsendi võrra aastas ja emapalk ei muutu, mille võib oma võiduks lugeda Reformierakond. Maksuvaba miinimum tõuseb 2000 kroonini ja kahe lapsega pered saavad maksusoodustust. See rõõmustab Rahvaliitu. Keskerakond saavutas, et keskmine pension kerkib järgmise aasta aprilliks 3000 kroonini kuus. Astmelist tulumaksu loodav koalitsioon muidugi ei kehtesta.
Mäng publikule
Koalitsiooniläbirääkimised annavad päevast päeva head leiba ajakirjanikele, kes vahetulemusi suureks puhuvad. Nad näevad vaeva ka vaimukuste väljamõtlemisega ja nii on sõlmitavat liitu nimetatud küüslaugukoalitsiooniks.
Läbirääkimistel osalevad erakonnad annavad ka ise publikule etendusi. Keskerakond nõudis vägede väljatoomist Iraagist, mis on väga populaarne loosung. Tema lootusetule astmelise tulumaksu nõudele hakkas Reformierakond suure käraga vastu ja lubas hoopis teiste erakondadega läbirääkimisi pidama hakata. Uued valimised on ju tulekul ning iga erakond tahab end hästi edukana ja oma valijate huvide eest võitlevana näidata.
Veel ei ole kindlust
Kuigi maksuküsimustega jõuti ühele poole, ei tähenda see veel Andrus Ansipi valitsuse kindlat võimuletulekut. Kolmapäeva õhtul selle artikli kirjutamise ajal olid läbirääkimistel veel paljud küsimused puudutamata.
Eesti poliitikud on võimelised ootamatusteks nii läbirääkimistel kui ka Riigikogu saalis. Teoreetiliselt võib Riigikogu peaministrit mitte kinnitada. Nii juhtus 1994. aastal Siim Kallasega.