Nimelt sellel jumalateenistusel sai kirikuline koos vaimulike ja kooriga otseselt Jumalat kiita muusikas. E.E.L.K. Kanada praostkonna vikaarõpetaja Mart Jaansoni poolt 2003. a. komponeerit liturgia „Luterlik armulauaga jumalateenistus üksnes muusikas“ vaimulike kvartetile, segakoorile, orelile ja kõikidele kirikulistele tuli esmaesitusele Põhja-Ameerikas, ja vaid neljandat korda tervikuna.
Huvitav on siinjuures mainida, et „Luterlik jumalateenistus“ toimus esmakordselt 24. augustil 2003 Kolga-Jaani kirikus. Selle koguduse õpetaja Ants Tooming oli õp Jaansoni eelkäija külalisvikaarõpetaja kohal Kanadas.
Kõik seitse siinseid kogudusi teeninud Eesti vaimulikku on kohalike koguduste ellu jätnud positiivseid jälgi ning nende panus on olnud märkimisväärne ja väga hinnatud. Mart Jaansoni eestvedamisel korraldatud erakordne jumalateenistus tuleb aga kahtlemata asetada ainulaadsete ja unustamatute kirikuelamuste kategooriasse.
Helilooja andis ise Eesti Elus (#11, 17. märts) põhjaliku ülevaate EV Kultuuriministeeriumi poolt honoreeritud heliloomingu sündimise loost, selgitades, et selle aluseks on tavaline luterlik liturgia, jutluse teksti on kristlikku põhisõnumit kandvatest piiblilõikudest kokku pannud EELK Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja dr Urmas Petti. Liturgia propriumitekstid on valinud õpetaja Ants Tooming ja Mart Jaansoni enese tagasihoidlikel sõnul on tema liturgia vaid muusikasse seadnud ning arranzheerinud.
Jumalateenistusel teenisid E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoo, liturgid olid E.E.L.K. Kanada praostkonna abipraost Hannes Aasa, E.E.L.K. Toronto Vana Andrese Peapiiskopliku Koguduse õpetaja Kalle Kadakas, EAÕK Toronto Koguduse preester isa Johannes Järvalt ja õpetaja Mart Jaanson. Segakoori tuumikuks oli TEAS Ööbik, kellega olid ühinenud jumalateenistuseks külalised teistest Toronto kooridest ja ansamblitest. Segakoori külaliste hulka kuulus ka Eestist külas olev Nõo kiriku meesansambel, kes oli vaid mõni tund varem rikastanud Peetri koguduse hommikust jumalateenistust oma lauluga. Sopranisolistid olid Tamara Norheim-Lehela, Reet Lindau-Voksepp, Ingrid Silm ja Leena Liivet. Segakoori juhatas dirigent Asta Ballstadt, saatis orelikunstnik Lembit Avesson.
Pärast protsessiooni tervitas koguduse õpetaja Kalle Kadakas kirikulisi, andes siis sõna õpetaja Jaansonile jumalateenistuse tutvustamiseks. Kirikulisi oli nii arvukalt kohale tulnud, et paraku nappis laululehti alguslaulu, jutluselaulu, palvelaulu ning lõpulaulu tekstidega, kuid traditsioonilised vastulaulud ja tekstid olid liturgias äratuntavad, mis tähendas, et iga luterliku jumalateenistusega kursis olev kirikuline sai julgelt oma hääle lisada võimsale ühendkogudse kõlale.
Kuna elamus oli jumalateenistus, mitte kontsert, siis ei saaks ega tohikski arvustajana sündmust kirjeldada. Helilooming ja arranzheering oli värske, kuid mitte ülimoodne. Et Mart Jaanson on Eesti Arnold Schönbergi Ühingu asutaja ning endine esimees, võis arvata, et ehk leidub liturgias austria heliloojale omapäraseid ekspressionistliku atonaalsuse ning dodekafoonilisi — või isegi melodeklamatsioonilisi — mõjusid, ent see eelarvamus tõugati kohe ümber. Erakordselt siduv ning ühendav liturgia, mõjuvõimas ning hingeülendav muusika.
Siinjuures tõstaks esile koori „Salutatio“, jutluse aariate taustana, piano-pianissimos sosistatud susurratus, „Taevase isa armastus, Jeesuse Kristuse arm ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõigiga“. Nendes sõnades leidub pea kõik, mida kirikulisele on tarvis mõisteliselt anda — ning saada. Liturgia esituse neljas aarias tuli see tunnetus eriti tugevalt esile.
„Luterliku jumalateenistuse üksnes muusikas“ kohta saab kokkuvõtlikult mõne sõnaga ütelda, et vaimulike kvartett, segakoor ning kogudus tõesti kiitsid, nii nagu sünnis ja sobiv, lauluga Issandat. Armulaua järel tänasid liturgid, et Ta oma sõna ja sakramendiga kogudust oli kosutanud. Lisame tänu õpetaja Mart Jaansonile muusikalise kosutamise eest. Tohutu töö sellise jumalateenistuse ettevalmistusel kandis kindlasti iga kirikulise südames meeldejäävat ning kauakestvat vilja.