2.–5. juulini Tallinnas toimunud XXV laulu- ja XVIII tantsupidu ÜhesHingamine polnud mitte üksnes juubelihõnguline (140 aastat esimesest üldlaulupeost!), vaid ka kõigi aegade suurima osavõtuga.

Laulu- ja tantsupeol osales 864 koori ja orkestrit 26.430 laulja ja pillimängijaga ning 534 tantsu- ja võimlemisrühma kokku 7460 tantsija ning võimlejaga. Samuti osales 41 väliskollektiivi 1340 laulja, tantsija, võimleja ja orkestrandiga Ameerika Ühendriikidest, Belgiast, Hispaaniast, Kanadast, Norrast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, Taanist, Ukrainast, Ungarist ja Venemaalt.

Esialgsetel andmetel külastas kolme päeva jooksul laulu- ja tantsupidu 153.900 piletiga pealtvaatajat.

Kõik kolm tantsupeo etendust olid täielikult välja müüdud, neist igal 11.300 piletiga pealtvaatajat.
Sellel peol oli kõik eriline – alates tule veeteekonnast kuni peo repertuaarini välja. „Juba laulupeotule tulemises võisime kogeda selle ainukordsust. Küllap rändab tuli tulevikuski veel mööda jõgesid ja merd, küllap saab sellestki laulupeo rituaali üks osiseid. Ometi võisime tajuda, et just sel aastal vöötati peoeelne Eesti tervikuks kuidagi eriliselt – meritsi,“ kirjutab Rein Veidemann 4. juuli Postimehes. Ka peo repertuaar erines tavapärasest, olles nõudlikum kui muidu.

Peo juhatas 2. juulil sisse pillipidu Raekoja platsil, sellele järgnes kolm tantsupeo etendust „Meri“ ja kaks päeva kestev laulupidu.

Laulupeol viibinud europarlamendi saadik Tunne Kelam ütles, et laulupeol voogas hea vaim, mis ei hoolinud ilmast. Sest, jah, ilm mängis tänavuselgi peol oma vingerpusse. Kelam leiab, et koos laulmine on väikeriigi asi ja et suurriigil ei ole sellist sisemist vajadust.


1980., 1985. ja 1990. aasta üldlaulupeo ühe juhi Uno Uiga sõnul on laulupeotunne väga võimas. „Olen juba 1950. aastast koorijuhina tegutsenud. Ma olen väga õnnelik, et laulupeojuhtimine on noorte käes ja asi läheb õiget rada, repertuaar nooreneb, kvaliteet aina paraneb,“ ütleb ta. Maestro sõnul algab kõik juba algkoolist peale: „Laulupeo vaim läheb lapse sisse ja on sealtpeale tema sees surmani.“

Helilooja Erkki-Sven Tüür debüteeris laulupeol Leelo Tungla sõnadele loodud lauluga „Väike eestimaine laul“. Helilooja enda sõnul sai ta sellest esitusest „üdini positiivse laengu“, mida vajataks tema hinnangul Eestis palju rohkem ka pidude välisel ajal.

Õhtuleht tsiteeris Toronto Eesti Meeskoori lauljat Paul Kiilaspead: „Viimati käisime [laulupeol] viis aastat tagasi. Meestel on hea tuju, inimesed võtsid meid väga hästi vastu.“

Laulupeo vanim osaline oli Kuusalu meeskoori 92aastane bass Endel Reinberg, kes rääkis, et käis esimest korda laulupeol 1938. a. Kuna vahepeal olid võimuvahetus ja segased ajad, jõudis ta laulupeole uuesti 1960. a. – siis, kui liitus Kuusalu meeskooriga, kellele ta on jäänud truuks siiani. Reinbergi lemmiklaulud on „Su Põhjamaa päikese kullas“ ja „Mu isamaa on minu arm“.

Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht Aet Maatee ütles, et juba eelregistreerimise ajal oli märgata suurt huvi tänavuse peo vastu. Ta usub, et peamiseks põhjuseks on vajadus mingi tugipunkti järele, millele toetuda. „Kui meie ümber ühiskonnas on keerulised ajad, siis otsitakse leevendust ja ma usun, et seda see inimeste kogunemine peegeldaski. Viimane pool aastat kui mitte rohkem on majanduse ümber olnud üsna palju stressi ja keskkond meie ümber on pigem kurjakuulutav. Me kõik vajasime oma hingele palsamit. Hästi õnnestus muidugi ka tantsupidu. Oli väga ilus töö ja selle üle on hea meel.“

Tema jaoks oli peo kõrghetkeks esimese päeva kontsert, mis hilines tohutupika rongkäigu tõttu ning mille lõpus sadas vihma ja oli külm. Ometi oli just selle kontserdi finaal erakordselt võimas ja väga sensitiivne. Need inimesed, kes seda kuulama jäid, said erakordse elamuse.

Veidemanni hinnangul laulu- ja tantsupeo aegu eestlastes aset kummaline muutus. „Tavaliselt oma privaatse minaruumi eest kiivalt seisvast, sageli endassetõmbunud, umbusklikult, kui mitte koguni altkulmu teisi piidlevast eestlasest saab mõneks päevaks avali pilguga, naeratav ja mis tahes viperusi trotsiv tegelane. Nagu oleks ta õnnistatud seisundis.“

Ta kutsub vaatama vanu algelisel viisil tehtud fotosid mõnest pasunakoorist või meeskoorist – sest esimestel laulupidudel laulsid vaid mehed –, kus nende ilmed reedavad üht tähtsat isamaalist tegu, milleks nad on seatud ja kutsutud. Sama peegeldub ka uuematest laulu- ja tantsupidude kroonikafilmidest ja videodest.

„Olla piduline – see ei tähenda ainult ühes hingamist, ühislaulmist, see on osalemine ühes suures, kümneid ja sadu tuhandeid inimesi, kogu rahvast hõlmavas maagilises toimingus. Laulupidudel me taasloome ennast eestlastena. Iga piduline on siis ühtlasi arbuja,“ kirjutab Veidemann.

Järgmine, 26. laulu- ja 19. tantsupidu toimub 4. kuni 6. juulini 2014. Ettevalmistustega alustatakse juba tuleval aastal.

(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal – EE)

Märkmed: