Ergma bareljeefi avamisel: Jeltsini roll Eesti iseseisvumisel oli küllaltki suur Postimehest (1)
Eestlased Eestis | 22 Aug 2013  | EWR OnlineEWR
Rivo Veski
reporter

Riigikogu esimees Ene Ergma nimetas neljapäeval Tallinnas Venemaa esimesele presidendile bareljeefi avades Boriss Jeltsini rolli Eesti taasiseseisvumise protsessis «küllaltki suureks».

«Alustades jaanuariga 1991, mil Jeltsin saabus Eestisse ja peatas oma visiidiga nõukogude sõduri verised jäljed, mis olid juba jäänud Bakuusse, Tbilisisse ja Vilniusse. Tema meelekindel tegutsemine viis 1991. aastal putši läbikukkumiseni ja hilisema Balti riikide iseseisvuse tunnustamiseni,» ütles Ergma. Ta nimetas olulisena ka 1994. aastat, mil taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri ja Venemaa esimene president Boriss Jeltsin allkirjastasid Vene vägede Eestist väljaviimise leppe.

Ergma tänas avamisel Jeltsini perekonda ja MTÜd «Mälestuse Initsiatiiv», kes andsid oma panuse mälestusmärgi loomisel.

Bareljeefi avamisel pidas kõne ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes seadis kahtluse alla Boriss Jeltsini suhtes leviva käibefraasi «vastuoluline isik».

«Armastatakse kõneleda, et Boriss Jeltsin oli vastuoluline inimene. Aga kellel meil on õigus niimoodi rääkida? Kes meist tundis teda nii lähedalt või kes oskab ennast panna tema rolli näiteks aastatel 1990-1996 või 1996-2001? Keskpärane aparaaditöötaja tanki ei peata. Hindamaks ühe või teise otsuse õigsust peaksime paramini tundma reaalseid sündmusi ja mul on väga hea meel, et tänasel kahtlemata olulisel päeval Eesti riigi ajaloos on meiega Naina Jeltsina ja mitmed tolleaegsed Jeltsini head sõbrad. Küsigem nende käest, kes oli Boriss Jeltsin,» rääkis Savisaar.

Savisaar kutsus avamisele saabunud rahvahulka üles meenutama Jeltsini viimast ametlikku telepöördumist. «Kas sellist siirust ja kas sellist inimlikkust on veel kaasaegses poliitikas leida,» küsis Savisaar kõne lõpus.

Oma pöördumise saatis bareljeefi avamiseks Anatoli Gorbunovs, kes oli Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja Läti Vabariigi Seimi spiiker aastatel 1987-1995.

«Ma olen isiklikult väga liigutatud selle austuse eest, mida Te Eestis Boriss Nikolajevitš Jeltsini mälestuseks teete. Isiklikult seepärast, et läbi mitmete aastate oli mul võimalus temaga koostööd teha ja minu sügava veendumise kohaselt on tegemist ajaloolise isiksusega, kelle panus Balti riikide taasiseseisvumisel on erakordne,» ütles Gorbunovs.

«Jeltsin suutis ka kõige keerulisemas olukorras tulla tule alt välja ning üllatada oma kangelaslikkusega kogu maailma. Kogu vaba maailm võlgneb sügava kummarduse Boriss Jeltsinile tema otsustava tegevuse eest augustiputši mahasurumisel 1991 aastal Moskvas. Kaadrid tankil seisvast otsustavast Jeltsinist oli kümnete, võib olla sadade miljonite inimeste ainuke lootus vältimaks kaost tuumariigis. Nende tegude eest väärib Boriss Jeltsin igavest austust ja tänu.»

Oma kõnega esinesid Boriss Jeltsini lesk Naina Jeltsinka, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, president Arnold Rüütel, Valgevene esimene president Stanislav Suskevich, kohal olid tuntud Venemaa 90 aastate riigimehed Gennadi Burbulis ja Fjodor Shelov-Kovedjajev ning mitmed teised tänased ja tolleaegsed riigimehed.

Jeltsini bareljeefi avati Tallinna vanalinna piiril Patkuli trepi juures. Jeltsini bareljeefi autor on noor Eesti skulptor Rene Reinumäe, kes valmistas selle maailmakuulsa New Yorgis elava skulptori Ernst Neizvestnõi loodud Jeltsini büsti alusel, arhitektuurse lahenduse valmistas kunstiakadeemia õppejõud Viljar Lohu.

Tegemist on MTÜ Mälestuse Initsiatiiv kodanikuinitsiatiiviga, mis koondab 39 Eesti tuntud ühiskonnategelast ja ettevõtjat. Kokku ulatuvad bareljeefi valmistamise ja avamispäevaga seotud kulud veidi üle 20 000 euro.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
ajalugu22 Aug 2013 13:03
1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tema poolt tunnustada Eesti iseseisvust ja kutsuda ka teisi riike üles tunnustada Eesti iseseisvust.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama .
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus vastavalt NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused № ГС-1, № ГС-2, № ГС-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest

1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.

VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991

P.S.
Selle dokumendi punktid 3 ja 4 kirjutati sisse A.Rüütli palvel.

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Eestis