Ergma meenutas omaaegse ühispleenumi sõnavõtte, kus räägiti ühiskonna valupunktidest, ennekõike riigijuhtimisest ja vajadusest teha muudatusi, kõneldi kultuurist ja haridusest, murest keskkonna pärast ning majandusest. Loomeinimesed tunnetasid, et peavad eluolu parandamiseks kriitika kuuldavale tooma ja nende kõnedes kõlas soov elada riigis, mille üle võiks uhkust tunda.
Punase niidina läbis ettekandeid eestlaste kestmise teema siin Maarjamaal. Oleme jäänud, et jääda – nii kirjutas Kultuurinõukogu oma deviisiks. Lennart Meri üleskutse toetada noort Eesti peret leidis laialdast vastukaja.
Ergma märkis, et mitmed aastatetagused teemad on saanud parema lahenduse, kui tollal unistadagi söandati. Tema hinnangul osutab ka täna, priiuse 7896-ndal päeval, mõni tollane sõnavõtt jätkuvalt probleemi keskmesse. Näiteks pleenumil ilmekalt edastatud mure muukeelsele elanikkonnale eesti keele õpetamise probleemide ja ebapiisava integratsiooni pärast on ikka veel aktuaalne.
Ergma rõhutas, et toonane loomeliitude pleenum ei tohi unustusse vajuda, sest esinejate julgus sõnastada muret ühiskonnas toimuva pärast muutis kultuuripleenumi tõsiseks poliitikaürituseks. Räägiti avalikult asjadest, mida salamisi omavahel nagunii igal pool arutati, ning ei järgnenudki repressioone. Paljud pleenumil kõnelnut seisid paar aastat hiljem Eesti iseseisvuse taastamise eest, poliitikas pikema aja kestel jätkasid vähesed loomeinimesed. „Nagu siis, ootab ka nüüd ühiskond haritlaskonnalt jätkuvalt samade väärtuste kandmist: tõe rääkimist, selget analüüsimist, kodanikujulgust, vastutustunnet riigi käekäigu pärast,“ toonitas Ergma.
Riigikogu pressitalitus