Riigikogu esimees Ene Ergma võrdles tänasel Jaan Tõnissoni Instituudi konverentsil anonüümseid netikommentaare nõukogude ajast tuntud kaebekirjadega.

"Mis vahe on anonüümsel laimaval elektroonilisel kommentaaril ja nõukogude ajast veel mälus püsival, paljudele tublidele inimestele õnnetust toonud anonüümsel kaebekirjal, mis ülemustele või 'organitesse' saadeti," küsis ta oma sõnavõtus.

Ergma märkis, et anonüümsuse kattevarjus on lihtne olla lahmiv, lausa valelik ja ebaväärikas. Sellise kommentaari kirjutamine ei näita tema hinnangul julgust.

Riigikogu esimees nentis, et nõukogude-aegse anonüümkirja sisu jäi enamasti teadmatuks isegi neile, keda see kiri puudutas, kuid internetis hakkavad kommentaarid elama oma elu ja nad võivad muutuda niinimetatud uueks infoallikaks.

Ta rõhutas, et demokraatlikus riigis ei tohiks kultiveerida käitumismalle, mis on omased totalitaarsetele ühiskondadele. Kui Eesti Päevaleht seadis kommenteerimise tingimuseks isiku tuvastamise võimaluse, siis kommentaaride hulk sulas kui aprillilumi, tõi Ergma näite.

Kodanik, kes anonüümsuse maski näole tõmbab ja enda pingete maandamiseks võtab vaevaks teisi sõimu või laimuga üle valada on Ergma hinnangul kas arg või vajab abi. "On lubamatu kui säärased manipuleerivad "arvamuskujundajad" peaksid töötama samal ajal avalikus sektoris."

Priit Luts

Märkmed: