Möödunud nädalal alustati Eesti Majas sügiseste üritustega, esimesena avati T. E. M. Kunstikomitee korraldatud Eric Soovere põgenemisteekonnal võetud fotode näitus. See oli ka juubeliilmeline — 1944.a. põgenemisest täitub peagi 60 aastat, tuues mälufoonile selle ajajärgu tõelise karmuse ja raskused, mida on eriti vaja uutele põlvkondadele tutvustada. Selline näitus on väga selgitav, olles kui emotsionaalne ringkäik viimase sajandi eesti rahva ajaloos.

Näituse avamisel andis kunstikomitee esinaine Nora Wallner sõna Eesti Vabariigi aupeakonsul Laas Leivatile, kes kirjeldas fotode ajastu tausta. Ta märkis, et selline näitus on äärmiselt tähtis maailmale tutvustamiseks ning iseendile läbielatu värskendamiseks. Näituse korraldamine on igati tänuväärt ettevõtmine, olgu selle korraldajad Nora Wallner ja Vaike Külvet tänatud suure töö eest. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Eric Soovere jäädvustas Eestist lahkuva sõjapõgenikuna läbielatut, andes faktilise materjali ajastust, mida järglased ei tohi unustada. Seetõttu on näitus, mille Vaike Külvet valis Eesti Rahva Muuseumi kogust koos teadusdirektori Terje Anepaioga, suureks aardeks kõigile eesti ühiskonna liikmetele. Selle väärtust on mõistetud juba kodumaal, kus on korraldatud kaks suuremat fotonäitust, üks ERM Näitusemajas ja teine Rotermanni Soolalaos.

Oma fotohuvi hakkas Eric Soovere arendama Tartu Ülikooli astronoomia- ja füüsikaosakonnas õppides. Põgenikuna 1944.a. Saksamaale jõudes kasutas ta võimalusi ning kui asus elama USA-s Cincinnatisse, töötas ta meditsiinifotograafina. Pärast pensionile minekut koostas oma märkuste alusel mälestused, mis ilmusid Olioni kirjastusel 1999.a. pealkirjaga „Käru ja kaameraga“. Näitusel ilmneb ta fotode kunstiline isikupära, oskus aega ja sündmusi siduda ning lisada ajastule omast tunderikkust, mis teeb fotode sisu aegumatuks.

Näitus algab kodutalust perekonnaga lahkumise pildist, kui keegi asunik viib nad Kolga-Jaanini. Edasi on pilt rongist, millega alustatakse reisi tundmatusse Läände. Saksamaale jõudes on teeäärsed õunapuud õites, mis lisab kaotusvalu lahkujale. Mai alguse ilm lubab teeveerses heinaküünis ööbimist; minnakse edasi, kuni jõutakse Bentenbergi barakklaagrisse, kuid sellega ei lepita. Teekonna jätkumisel nähakse eestlastest sõdureid vagunikatustel lamamas, sest vagunid on täis inimesi. Teine kord leitakse edasi minekuks ruumi söevagunis, kord jõutakse Augsburgi-Hochfeldti laagrisse. Seal tähistatakse Eesti Vabariigi 30. aastapäeva ja Eesti lippude alla on kogunenud arvukalt eesti mehi. Näitus on otsekui pika teekonna lõpulejõudmine — mida kõike on kätketud neisse fotodesse. Palju tänu, Eric Soovere!

Märkmed: