Meeli Bagger


Ooperi esietendus toimus 2001. aasta mais Dortmundis, sealse ooperimaja tellimustööna. Teist korda lavastati teost Eesti Rahvusooperis 2007. aastal. Selle aasta 7. juulil toimus Karlsruhe Linnateatris (Badisches Staatstheater) Tüüri ooperi kolmas ettekanne.

Päev enne Karlsruhe ettekannet oli helilooja lahkelt nõus mõnedele küsimustele vastama.

Jälgisid eile peaproovi. Millised on esialgsed muljed Karlsruhe lavastusest?
Alateadvuses pelgasin veidi, et ka siin püütakse võimalikult ajastutruult lavastada. Ònneks nii see ei olnud. Omas võtmes on see lavastus tugev. Karlsruhe lavastusel on rohkem sarnasust Tallinna lavastusega, aga samas on ta ka täiesti erinev.

Dortmundi lavastusega polnud Sa eriti rahul. Oled ühes oma intervjuus öelnud, et sealne lavastus läks kohati ikka liiga rammusaks.
Minu hinnang on puht subjektiivne. Partituuri loojana tahangi näha kuidas näevad välja erinevad lavastused. Mina vaatan asja justkui uurija positsioonilt: kuidas erinevad lavastajad selle materjaliga ümber käivad ja mida nad sellest teevad. See pole siis enam minu looming. Igal lavastajal on õigus oma nägemusele. Siinsel lavastajal Tobias Kratzeril on väga selge oma nägemus teemast. Kui püütakse vaid ajaloolist situatsiooni jälgida, sinna nn kinni jäädes, kaotab kogu temaatika minu jaoks ära oma universaalsuse. Ooperis on sõnum, see pole pelgalt Wallenbergi lugu, teema on laiem. Ja selliste lugude rääkimine on tähtis. Teema saab mõjusaks kui vaataja tunnetab, et taolised asjad võivad juhtuda igal pool, ka täna, meie ümber, meiega. Tegemist pole ainult 20. sajandi kahe suure kurjuse teljega ja kangelasliku diplomaadiga. Ja seda väljendab Tobias Kratzeri instseneerig ning sestap on see mulle lähedane. Andekas rezii.

Kuidas jäid rahule solistide, orkestri ja koori tööga?
Peaosatäitjaid (Wallenberg – Tobias Schabel, Eichamm – Renatus Meszar) ja üldse kogu truppi tahaks vaid kiita. Orkester ja eriti just dirigent (Johannes Willig) on teinud ära väga suure töö, sest ega minu muusika kerge ju ei ole. Orkestri kõla meeldis mulle väga. Badische Staatskapelle on üks Saksamaa vanimaid orkestreid, tähistades sel aastal oma 350. sünnipäeva.

Kuidas meeldis lavakujundus ja kostüümid (Rainer Sellmaier)?
Lavapilt on ökonoomne, hakkama on saadud nappide vahenditega ja kogu lavakujundus annab atmosfääri hästi edasi. Kostüümid ja maskid – esialgu tekkis väga tugev ohoo-reaktsioon, positiivses mõttes. Kõik tegelased, välja arvatud Wallenberg, kannavad loomade maske. Siinkohal on mask kui üldnimetaja. Vastavad loomade maskid toonitavad tegelaste karaktereid, üldistavad, andes allegooriliselt edasi nende olemust.
(Nt Wallenbergi vastaspool Adolf Eichmann kannab mürkrohelist kobra maski, toonast Euroopa diplomaatiat esindavad kolm jänesemaskides ning –kostüümides daami jne – M.B.)

Kuidas sujus koostöö Karlsruhe teatrimaja rahvaga?
Kogu teatri rahvas oli õhinaga selle projekti juures, kõik tegid oma tööd südamest, kuigi „Wallenberg“ oli hooaja viimane lavastus ja selles on suur sõnum, nn raske pähkel. Tulemuse üle on mul tõeliselt hea meel. Igati tervitatav on ka samal ajal Linna Raamatukogus avatud Wallenbergi-teemaline näitus ja enne igat etendust teatri fuajees asetleidvad diskussioonifoorumid oma ala spetsialistide osavõtul, nt Wallenbergi biograaf Christoph Gann jt.

Mis ootab kodus Hiiumaal kirjutuslaual? Kas uus ooper?
Ooper oleks tore, aga kahjuks ei. Konkreetselt kirjutan Klarnetikontserti Soome Raadioorkestri tellimusel.

Suur tänu, edu homsel ettekandel ning palju loomingulisi kordaminekuid.

Märkmed: