Pühapäeval, 2. novembril 2003 toimusid Toronto Eesti Maja noorteruumis Eesti Gaidide Malev Kanadas ja Eesti Skautide Malev Kanadas aastakoosolekud. Samasugused aastakoosolekud peetakse ülemaailmselt kõikides riikides, kaasa arvatud kodumaa, kus tegutsevad rahvusvahelisse liikumisse kuuluvad eesti gaidlikud ja skautlikud noorteorganisatsioonid.

Eesti Majas toimuvaid koosolekuid juhatasid Gaidmaleva juht ngdr. Silvi Verder ja Skautmaleva juht skm. Harold Kivi, protokollisid ngdr. Rita Kütti ja skm. Ants Evard. Aastakoosolekuid mõlemale malevale peeti koos ja eraldi vastavalt vajadustele.

Koosolekute algul anti välja aastaid tagasi õnnetu surma läbi lahkunud ngdr. Piret Truuverti perekonna poolt annetatud rahaline preemia aasta parimale noorele gaid- ja skautjuhile, kelledeks osutusid sel aastal vastava toimkonna poolt valituna Rajaleidjate lipkonna „Tulilinnud“ gaidrühma juht ngdr. Raja Raudsepp ja Kalevi lipkonna „Taarapoegade“ hunduparviku juht nskm. Heili Paluoja. Preemiate üleandjaks oli manala teedele läinud ngdr. Piret Truuverti õe abikaasa nskm. Arnold Tralla.

Aastakoosolekute esimesel ühisel koosolekul kõnelesid välis-Eesti Gaidide Liidu peagaid gdr. Hilja Kuutma ja Eesti Skautide Liidu peaskaut skm. Jaan Lepp, mõlemad olid hiljuti naasnud Rootsist seal peetud Eesti Skautlike Noorte Maleva aastakoosolekult.

Möödunud suvel ilmus Torontos ESL kirjastusel mahukas Välis-Eesti skautluse ajalugu käsitlev koguteos „50 aastat eesti skautlust võõrsil“. Kaheksa aastat koostamisel olnud raamatu peatoimetajaks on skm. Jaan Lepp, kes kasutas nüüd juhust, et tänada pühendusega raamatu kinkimisega neile, kes ühel või teisel viisil aitasid kaasa suurteose väljaandmisel, nende hulgas ka majanduslikud toetajad. Kahjuks on mitmed abilised ja toetajad asunud manala teedele. Sel juhul oli kingi vastuvõtjaks saaja lesk. Pühendusega koguteose saajad E.M. noorteruumis olid: pr. Helju Salumets, gdr. Maie Kask, hr. Lembit Nieländer (Eesti Sihtkapital Kanadas esindaja), skm. Rein Pajo, pr. Kaari Türk, pr. Õie Kuris.

Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi esimees Ruho Paluoja ja Kotkajärve komitee esimees nskm. Henn Kurvits andsid E. Maja noorteruumile väljapanemiseks Kotkajärve poolesajandilist juubelit meenutava paadi aeru.

Pikema tervituse Eestlaste Kesknõukogu Kanadas poolt ütles selle esimees Avo Kittask, kes ise on nooruspäevil aktiivselt osalenud skautluses. Kõneleja tegi ettepaneku kodumaal väga populaarseks muutunud Erna matkadega alustada Põhja-Ameerikas. Teise maailmasõja päevi meenutav, rahvusvahelise kuulsuse saavutanud, igal aastal Eestis peetav Erna sõjalis-sportlik retk on leidnud järeletegemist — möödunud suvel juba neljandat korda, Eesti Skautide Ühingu poolt Erna matka nime all. Mõnikord on seda kutsutud ka Mini Ernaks. Nii poistest kui tüdrukuist koosnev 3–6-liikmeline võistkond vähemalt ühe täiskasvanu osalemisel võib valida 35, 40 või 45 km pikkuse raja. Kolme raskusastmega matkarajal ootavad ees kontrollpunktid, kus pannakse proovile osalejate oskused ja teadmised. Kas kanada noorus on niisuguseks katsumuseks valmis? Tulevik peaks näitama.

Eraldi peetud koosolekuil mõlemale malevale kinnitati aruanded, võeti vastu eelarved, määrati liikmemakse ja toimetati vajadusel valimisi. Viimased peeti ainult Skautmalevas. Maleva juhiks valiti edasi skm. Harold Kivi. Maleva vanemaks kinnitati edasi neljaks aastaks skm. Ervin Aleve. Staabi liikmeiks valiti: skautmastrid Enn Kiilaspea, Raffi Moks ja Boris Kull, nooremskautmastrid Heikki Kolga, Roul Martjak, Raivo Remmel ja Pearu Tamm. Tehti ettepanek üle minna kaheaastasele valimistsüklile.

Pärast kohvipausi ja pildistamist jätkus õhtupoolne ühiskoosolek aruandlusega Eesti Maja noorteruumist — gdr. Margot Nortmaa ja Eesti Skaudid ja Gaidid Kanadas Fond — skm. Harold Kivi. Nõupäevadel väljatöötatud aastane tegevuskalender kinnitati.

Hundujuht Peeter Einola tõstatas küsimuse pähkliallergia kontrollist skautlikus ja gaidlikus tegevuses, eriti kus tegemist toitlustamisega nagu laagrites, kuid ka mujal. Teame, et koolides on see aktuaalne probleem. Üksuste juhtkogud jätkavad tegelemist selle küsimusega.

Aastakoosolekuil vahetati mõtteid järgmise aasta sündmuste üle, kus meil puudub kontroll, kuid võime siiski olla osalejad. 17.–23. juunini 2004.a., seega enne üldlaulupidu Tallinnas ja Estot Riias toimub Rootsis nende vabaõhupiirkonnas Metsakodus sealse Skautlike Noorte Maleva suurlaager „Tähelend“, kuhu oodatakse osavõtjaid ka Kanadast. Tavaliselt on üksteise suurlaagritest võetud osa esindusüksustega. Seekord on olukord mõnevõrra erinev. Laagri aeg langeb kokku Kanada kooliaastaga alg- ja keskkoolidele. Ainult üliõpilased ja töötavad malevate liikmed saaksid sõita.

Rootsi suurlaager, kuigi sealse skautliku organisatsiooni egiidi all, ei jälgi tavalisi aastate jooksul väljakujunenud nõudeid. Laagrisse on kutsutud mitte ainult skaut- ja gaidorganisatsioonide registreeritud liikmed, kes saanud vastava eelõppe ning on kohustatud jälgima nendes organisatsioonides kehtivaid distsipliini ja korranõudeid, vaid osavõtt on avatud kõigile eesti noortele, olles seega võrreldav suvekodudega või metsaülikooliga. Skaut- ja gaidmalevad ei saada viimastesse kohtadesse esindusüksusi. Osavõtt nendest toimub individuaalselt.

Kanadas tegutsevail kohalikel gaid- ja skautorganisatsioonidel, kuhu meie malevad kuuluvad, on samuti teatavad nõuded (näiteks kindlustus) välisreisidele minevate vormikandvate üksuste suhtes. On ebatõenäoline, et Rootsis toimuv laager eeltoodud põhjusil loetakse skautlikuks ürituseks. Olukord on esmakordne ja vajab järelemõtlemist, mida meie maleva juhtkonnad hoolikalt teevad ja informeerivad liikmeskonda tulemustest.

Päevavalgel alanud aastakoosolekud lõppesid õhtuvidevikus sõprusringiga. Aasta üks on ajamerre läinud, nagu ütlevad laulusõnad.

Märkmed: