Tänavune, järjekorras juba 14. sõjalis-sportlik Erna retk, mida peetakse üheks raskemaks omalaadseks võistluseks maailmas, kulges Venemaa poolt üleskruvitud poliitiliste pingete õhkkonnas, kuid täitis sellest hoolimata oma eesmärgi ja õnnestus.
Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli avas Tallinnas Jüriöö pargis 6. augustil selleaastase Erna retke, tunnustades võistlejate ning korraldajate pühendumust. Tänavu osales 28 võistkonda Eestist, Taanist, Norrast, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, USAst, Tshehhist ja Portugalist.
Sama päeva õhtul anti Ernale avalöök traditsioonilise meredessandiga Salmistu randa, kui 28 neljaliikmelist meeskonda maabusid umbes samas kohas, kus 1941. a. suvel maabus algne Erna nime kandnud kaugluuregrupp. Meenutagem, et Erna grupp oli Talvesõjast osavõtnutest moodustatud luureüksus, mis tegi 1941. a. suvel Saksamaa ja N. Liidu vahelise sõja puhkemise järel dessandi punaväe tagalasse Salmistusse. Hiljem liitus grupp metsavendadega ning pidas lahinguid Punaarmee ja hävituspataljonide vastu, et päästa okupeeritud Eestis tsiviilelanikkke.
Pärast rohkete automaadivalangutega saadetud maabumist said võistkonnad korraks hinge tõmmata, et siis kaduda kuueks päevaks Põhja-Eesti metsadesse.
Tänavune retk oli varasematest pikem, samuti oli rohkem kontrollpunkte ning ülesanded keerulisemad. Põrgupalavus; mitmekümnekilone kandam; raske rada; pidev kopterimüra… Pole siis ime, et neljapäevaks oli võistluse katkestanud juba viis meeskonda. Ehkki Erna retk on üks suur sõjamäng, mis pakub osalistele põnevust, pole see mingi meelelahutus. Selleks, et ligi100-kilomeetrine rada läbi teha, peab olema füüsiliselt tugev ja omama mitmekülgseid teadmisi. Kuidas suudavad kõrbekuumuses kõik need vaprad mehed-naised Erna retke läbi teha, jääb saladuseks.
Võistluste kohtunikud olid tänavu Taanist, Norrast, Rootsist ja Soomest. Peakohtunikuks oli USA eriüksuste kol-ltn Mark E. Bergeson. Võistlusi jälgisid ka Hiina, Norra, Rootsi ja Rumeenia kõrgemad sõjaväelased.
Tänavuse Erna retke võitis Eesti Reservohvitseride Kogu võistkond (leitnant Kaido Ruul, nooremleitnant Tiit Riisalo, reamees Alar Nigul ja kapten Raul Hindov). Hõbemedali pälvis Eesti Kaitseliidu Tartu malev ja pronksi Soome teine võistkond. Retke lõpetas 23 võistkonda 28st. Lõpupidu peeti Tallinna ühes ööklubis.
•••
Ajaloolane Toomas Hiio kirjutas 13. augusti Eesti Päevalehes, et ehkki II maailmasõja algusest on varsti möödas 70 aastat, ei rauge piikide murdmine selle sõja sündmuste ümber. Ikka ja jälle suundub diskussioon ka vanade läbiproovitud teemade juurde.
Erna rühma ajalugu on juba ligi 50 aastat üks niisuguseid.
Nõukogude ajalookirjandus esitas Erna salka kui näidet eestlaste koostööst „fashistlike röövvallutajatega“. Eesti ajalookirjanduses on Erna rühm olnud näiteks sellest, kuidas eestlased, kes läksid Soome kas selleks, et osaleda Talvesõjas või põgenesid Soome talvel 1940–1941, kasutasid esimest võimalust, et astuda võitlusse Eestit okupeeriva N. Liidu vastu oma kodumaal.
Eelmise nädala lõpul pühendasid Erna retkele üsna palju ruumi vene lehed Moskovskije Novosti ja Komsomolskaja Pravda. Ehk tasub siia lisada Komsomolskaja Pravda korrespondendi Galina Sapoznikova tähelepanek, kes kirjutas artikli pealkirjaga „Eestlased mängivad fashistlikke diversante”. Sapozhnikova käis ise Erna retke laagris Kautlas ning kohtus seal Eesti kaitsejõududes teeniva vene rahvusest veebli Demid Petuhhoviga. „Ja sina, vene mees, kelle vanaisa lasid 1942. aastal maha Eesti karistussalklased, osaled mängudes, mis poetiseerib Abwehri dessanti?” küsis Sapozhnikova enda sõnul hämmeldusega. Võib arvata, et veelgi suurema hämmeldusega kuulas ta veebel Petuhhovi vastust: „Eestlased tulid siia vabastama oma maad.”
Kaitseminister Jaak Aaviksoo külastas 9. augustil Kautla baaslaagrit ja kohtus korraldajatega, kus ta mh ütles: „Erna Retk 2007 on hästi kulgenud ning meil on põhjust selle korraldajaid õnnitleda. Kõrge osavõtt ning hästi organiseeritud ja maailmatasemel sõjalis-sportlik võistlus arendavad koostööd meie sõpradega ning edendavad omavahelisi kontakte,“ ütles minister Aaviksoo ning lisas: „Kahetsusväärselt ei ole see partnerite ja sõpradega koos korraldatud üritus möödunud ilma valeliku vene propagandamasina laimukampaaniata. On nördimapanev, et Vene kõrged poliitikud ja nende käsilased kaitsevad 1941. aastal okupeeritud Eestis, siinsamas Kautla kandis vägivallatsenud NKVD hävituspataljonlasi, kellele astusid vastu Talvesõjas Nõukogude agressiooni vastu võidelnud soome mundris ernalased, kelle oluliseks ülesandeks oli kaitsta kohalikke elanikke NKVD hirmutööde ja tapatalgu eest.“
