Frank Sprenk-Dorn
Takistusriba läbinud jooksevad risttule all metsa poole

Erna retk algas Salmistu rannast traditsioonilise dessandiga ja sadade pealtvaatajate ahhetuste saatel lennutati taevasse suur kogus lõhkeainet.

Merelt paistab neli sõjalaeva, mis aeglaselt manööverdavad. Uniste sõjalaevade vahel tiirutavad erineva suurusega kiirpaadid, nendest veelgi tempokamalt lõikavad laineid skuutrid. Et dessanti alustada, on inimesed vaja veest välja saada, ning punapäine laigulistes pükstes naisterahvas näeb suurte ja väikeste hullajatega parasjagu vaeva.

Äkitselt käib kaldal neli-viis kõva kärgatust. Taevas tiirutab kaks Robinsoni kopterit. Rannale kogunenud rahvahulk elavneb ja pressib ennast okastraadiga piiratud alale võimalikult lähedale. Laevade juurest alustavad kalda suunas liikumist kummipaadid.

Okastraadi ja lintidega piiratud dessandi maabumisalast lendab madalalt üle kopter. Kahes reas kärgatavad taeva poole laengud. Inimesed tõmbuvad ehmunult tagasi. Õhku kerkinud hallikas liiv ja tolm kanduvad tuulega rahva suunas. Ja juba tuleb kopter uuele ringile ning jälle tuiskab liiv kahes rodus, paralleelsel kõmakatega, taeva poole.

Väikemehel klapid peas

Veelgi suurejoonelisemat vaatepilti pakuvad taevasse kerkivad veesambad. Lõhangute rida algab merest ja kihutab täiel kiirusel rannale. Maapind vappub vees õhitavatest laengutest. Mida lähemale paadid jõuavad, seda tihedamaks muutub tulevärk. Isa süles okastraadi ääres sündmusi jälgivale väikemehele on pähe tõmmatud suured punased kõrvaklapid. Rannal käivad endiselt tihedalt äkilised kärgatused. Kogu dessandi jooksul kulub paugutamiseks üle 300 kilo lõhkeainet TNT ja trotüüli.

Kaks kõvasti teistest ette rebinud paati jõuavad väikeste vahedega rannale. Rohekaks võõbatud nägudega mehed ronivad paadist välja, tirivad paadi kaldale ja haaravad relva järele. Plahvatuste kõrval on uue helina kuulda automaadi täristamist. Dessantlased viskuvad rannale, kes ühele põlvele, kes täies pikkuses maha, ning hakkavad rannajoone suunas tuld andma. Sealt avatakse neile vastu põhjalik vastutuli.

Maabunud peavad roomama läbi kitsa ala, mida katab okastraat. Roomamise lõpetanuid ootab aga risttuli. Taas. Mändide alla varjunult annavad vastuvõitlejad automaatidest tuld. Paukpadrunite kestad lendavad hooga taeva poole, tabades vahel mõnda männipuud. Katkendliku täristamise vahele on kuulda valanguid. Männilõhna matab enda alla püssirohu hõng.

Üks meeskond on kaitseks vee eest pannud jalga mustad prügikotid ning kaob sahisedes metsa alla. Dessandi läbinud jooksevad kaugemale mändide vahele, kust endiselt kostab pikki valanguid. Männikusse pargitud autode signaalid üürgavad. Tegelikult ei toimu enam võitlust, vaid osalejad lasevad oma relvi puu alla tühjaks.

Vaatajatele suurt show’d kujutav dessant on raske varustusega rassivatele sõduritele paras pingutus. Kõik metsa vahele jooksvad mehed ähivad ja kannatavad silmanähtavalt palavuse käes. Õues on sooja üle 25 kraadi. “Palav ja kuum on,” teatab ainukese naisvõistkonnana osalev Võru naiskodukaitse rühm. Tohutu paugutamine naisterahvaid ei häiri. “Polnud kõige hullem, teadsime, et see tuleb,” ütlevad nad hingeldades.

Võistkonnad seavad ennast metsa vahel kergesse laagrisse. Vahetatakse kiirelt riideid, et seejärel liikuda troopikat meenutavasse niiskesse võpsikusse.



Igal aastal ise nägu

•• Selle aasta Erna on eelmistega võrreldes pikem. “Trassi pikkus on linnulennult 95 kilomeetrit, reaalselt tuleb võistlejatel läbida 110 kilomeetrit,” kirjeldas kindralmajor Ants Laaneots. Erna retke ülemaks oleva Laaneotsa sõnul oli varasem retk 70 kilomeetrit pikk. Sellel korral osaleb võistlusel 31 neljaliikmelist võistkonda 12 riigist. Esindatud on Türgi, Rumeenia, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Soome, Hiina, Rootsi ja Eesti.

•• “Osaleb üle 860 inimese, kellest suure osa moodustavad vastumängijad,” ütles kindralmajor Laaneots. Tema sõnul on selle aasta matk raske, sest maapind on vett täis. Iga aasta korraldatava retke teekond ei ole kunagi sama, sest retkeala laius ja Eesti looduse variatiivsus annavad alati võimaluse mängimiseks.

•• Kõige olulisemaks etapiks kogu retke jooksul on erialane luurav etapp, mis annab kuni 43% koguhindest.

•• Kogu ürituse eelarve on 2,5 miljonit krooni, millest 450 000 krooni tuli kaitsejõududelt.F. S.-D.

Märkmed: