Vahur Lauri, Saksamaa
ERR
http://uudised.err.ee/v/valism...
Pärast seda kui USA president Donald Trump on ähvardanud Euroopast eemale tõmbuda, on kasvanud Saksamaa tähtsus vaba maailma võimaliku liidrina, kuid iseküsimus on see, kas Berlliin seda soovib ja on selleks ka valmis. Saksa pressiagentuuri peatoimetaja Sven Gösmann ei usu, et Lääne-Euroopa riigid Baltimaade eest vajadusel sõtta läheks.

Sakslased tunnevad end ebakindlalt ja rünnaku all. Pagulasvoolu elab Saksamaa majanduslikult üle, kuid küsimus on selles, kas inimesed seda tahavad, vahendas "Välisilm".

"Majanduslikult saab Saksamaa sellega hakkama. Nagu kõlab kantsleri kuulus lause - me veame välja. Kas aga rahvas kultuuriliselt ja vaimselt sellest üle saab, on praegu küsitav. Seetõttu valitsevad hirm ja kahtlused," ütles DPA peatoimetaja Sven Gösmann.

Saksamaa valimisi pole võimalik praegu ette ennustada. Deutsche Welle poliitikatoimetaja Nikita Jolkveri hinnangul on pool aastat enne valimisi kõik justkui selge, aga kuu aega enne valimisi enam mitte.

"Pool aastat või kaheksa kuud enne valimisi paistab kõik selge olevat - küsitlused annavad selge tulemuse. Mida lähemale aga jõuavad valimised, seda segasemaks kõik läheb," märkis Jolkver.

Kas Angela Merkel jätkab kantslerina ja kõik läheb edasi nagu praegu, pole sugugi kindel.

Saksa koalitsiooni väiksemal liikmel, sotsiaaldemokraatidel on üle pika aja hoogne liider - Martin Schulz. Tema juhtimisel on sotsid ka kohe võidumarsil, Merkeli konservatiivid aga kaotavad populaarsust.

"Kaks nädalat tagasi oleks ma võinud teile midagi ennustada, kuid siis sai sotsiaaldemokraatide uueks kantselerikandidaadiks Martin Schulz, Euroopa parlamendi kauaaegne president, kes oma lihtsa sõnumiga üllatavalt populaarseks sai. Praeguste küsitluste järgi pressis ta oma partei Angela Merkeli omast ette," rääkis Gösmann.

Paremäärmuslik AfD saab analüütikute hinnangul Bundestagi, kuid Saksamaa kursi muutmiseks neil esialgu jõudu ei ole. Analüütikute sõnul ei muutu Saksamaal midagi üleöö. Prantsusmaal ja Hollandis on see võimalik, Saksamaal mitte, arvab Jolkver.

"Siin pole minu arvates võimalik, et väike partei nagu AfD tõuseb nullist saja peale, et nad praeguse kümne protsendi toetajate pealt tõusevad üle 50 protsendi. See on ettekujuteldamatu," selgitas Jolkver.

Balti riike huvitab, kuivõrd võib valimistega muutuda Saksamaa välispoliitiline kurss, sest nemad ootavad suurriikidelt julgeolekugarantiisid.

"Vahel võrdlen ma Saksamaad koeraga, keda peab jahile kaasa lohistama. Saksamaa ei tahtnud kunagi juhirolli Euroopas, see ei sobi ka Saksa ajalugu silmas pidades. Teiseks surutakse Saksamaale juhirolli peale. Kas ta seda tahab või mitte, ta on Euroopa tugevaim riik," arutles Jolkver.

Ameerika poliitilise kursi äraarvamatus sunnib Euroopat arvestama asjaoluga, et tuleb ise hakkama saada. Saksa pressiagentuuri peatoimetaja Sven Gösmann ütles, et Lääs võib Venemaaga heade suhete nimel jätta nii Ukraina kui ka Baltimaad.

"See pole välistatud. Ma ei usu, et keegi Lääne-Euroopas Baltimaade eest sõtta läheks. Ma ei kujuta endale seda ette. Võib-olla läheb jälle sanktsioonideks või otsitakse Baltimaade jaoks mingi erimenetlus, aga et NATO Baltimaade kaitseks sõtta läheks, on minu arust ebatõenäoline," rääkis Gösmann.

Eestis sündinud poliitikavaatleja Anton Klotz on hoopis optimistlik ning usub, et Ameerika Ühendriikide tagasitõmbumise korral Euroopast võtavad Saksamaa ja Prantsusmaa endale suurema koorma.

"Mina arvan, et Eestit hakatakse toetama isegi tugevamini, juhul kui Ameerika oma ähvarduste järgi talitab ja Euroopast tagasi tõmbub. Siis peab keegi USA koha täitma ja selleks on majanduslikult tugevaimad riigid nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Ma kujutan ette, et luuakse Euroopa armee, mis hakkab Euroopa Liidu välispiire kaitsma," rääkis ta.

Tralla: Brüsselis Saksamaa valimiste pärast hirmu ei tunta

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla rääkis saates, et Euroopa Liit hoiab Saksamaa käekäigul teravalt silma peal. Samas ei ole diplomaadid tema sõnul ülearu murelikud sellest, mis Saksamaa poliitikas praegu toimub.

"Kuigi oleme näinud Martin Schulziga seoses sotsiaaldemokraatide populaarsuse kasvu, siis sotside vastne kantslerikandidaat on tõenäoliselt üks Euroopa Liidu meelsemaid poliitikuid üldse ja lubanud teha kõik selleks, et Euroopa ühtsust hoida. Nii et seda, et Saksamaal võiks AfD või mõni muu paremalt või vasakult populistlik partei saada piisavalt hääli, et Euroopa Liidu ja Saksamaa käekäiku mõjutama hakata, Brüsselis ei tunta," rääkis Tralla.

"Küll aga mõeldakse selllele, millise diskussiooni võib Schulz, kes on lubanud suuremat sotsiaalset võrdsust oma koduriigis, põhjustada Euroopa Liidus, kus konservatiivsed ja rangemat eelarvepoliitikat nõudvad poliitilised jõud ning kulutamist ja suuremaid sotsiaalseid hüvesid lubavad poliitilised jõud on omavahel alati tasakaalu otsivas dialoogis," lisas ta.

"Kindlasti, kui Schulz peaks saama Saksamaa kantsleriks, siis need jõujooned võivad minna vasakpoole kaldu ja Balti riikide poolt vaadates võib see tähendada suuremat Euroopa sotsiaalprogrammi, mis seni meie valitsusel võib-olla agendas esikohal olnud ei ole," rääkis ta.

Tralla kinnitusel on Schulz Saksamaal praegu tõesti populaarne. "See, mida Schulz on suutnud viimaste nädalatega Saksamaa poliitikas teha, on sotsiaaldemokraatide enda jaoks ka ilmselt üsna ootamatu. Ta on suutnud tekitada elevuse ja tuua uusi liikmeid näiteks sotsiaaldemokraatide ridadesse. Küll aga peab silmas pidama, et see elevus võib kustuda, kuna valimisteni on veel palju aega," rääkis Tralla.
Toimetas
Merili Nael

Märkmed: