Peeter Ernits, erikorrespondent
Võimu kuritarvitamise ja riigile olulise kahju põhjustamise süüdistusega enam kui seitse aastat kohtuteele sunnitud erukindral Aleksander Einseln ei ole tegelikult süüdi, leidsid nii Tallinna linna- kui ka ringkonnakohus.
Keskkond, kuhu USA eliitvägedes teeninud erukolonel Aleksander Einseln 1993. aasta kevadel kaitseväe juhatajana sattus, oli sootuks teistsugune kui ta ootas. Kalevi pataljoni sõduritel polnud süüa. Samal ajal vedasid ohvitserid ja allohvitserid liha vahetuskaubana pordumajja.
«Ohvitserid jõid ühes sõduritega päise päeva ajal. Istusid laua ümber ja vaatasid mulle rumala näoga otsa: kindral, mis selles siis halba on? Ameerikas oleksin selle eest ammu trellide taga istunud,» on Einseln vastavalt kohtutoimikutele veendunud.
Käis metsik äri. Kaitseministeerium teatas salajases raportis, et ärimehed tõid Tallinna ebaseaduslikult kaks lahingukopterit Mi-17.
Nagu oleks sattunud hullumajja
Ühel ilusal päeval viis peastaabi ülem Ants Laaneots kaitsejõudude juhi oma kabinetis kokku mingite erariides meestega ning soovitas neilt õhu- ja tankitõrjerakette osta. «Jäi mulje, et olin sattunud hullumajja,» resümeeris kindral kohtule.
«Oma rohkem kui 35-aastase teenistuse ajal Ameerika Ühendriikide kaitseväes puutusin kokku ainult kahe ohvitseriga, kes valetamise või vassimise pärast tegevteenistusest eemaldati,» tunnistas Einseln. «Oma kahe ja poole aastase teenistuse ajal Eesti kaitseväe juhatajana oli mul raske leida kahte alluvat, keda oleks saanud sajaprotsendiliselt usaldada.»
Kohtutoimikute tuhandetel lehekülgedel rullub lahti kafkalik panoraam Eesti kaitsejõudude algusaastatest. Selle tähtedena astuvad üles president Lennart Meri, kindralid Johannes Kert ja Ants Laaneots, kapo endine juht Jüri Pihl, endine riigiprokurör Indrek Meelak, kaitseministeeriumi kantsler Robert Lepikson, kaitsejõudude peastaabi juhiks saanud Kalevi pataljoni ülem Alar Laneman jpt.
Kuigi oma esimesel tööpäeval andis kaitseväe juhataja välja käskkirja, millega keelas armees mitte üksnes füüsilise vägivalla, vaid isegi sõimu ja jämeda käitumise, avastas kindral, et nii arvab vaid tema. «Polkovnik Laaneots ütles, et poisid, kes sõjaväes peksa saavad ja ennast kaitsta ei jõua, on selle ära teeninud memmepojad,» meenutas Einseln.
Erukindral Aleksander Einselni raskeim sõda PM (1)
Kuumad uudised | 07 Oct 2003 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kindral Einseln arvas Eestisse tulles, et leiab siit eest niisugused ohvitserid nagu olid Eestis möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel. Kahjuks see niimoodi ei olnud. Enamik ohvitseridest olid saanud koolituse N.Liidu sõjaväeakadeemiates mis aga ei tähenda, et nad oleksid olnud sõjaasjanduses võhikud. N.Liidu armees on olnud ja on ka praegu teistsugused arusaamad ja tõekspidamised kui näiteks USA relvajõududes. Vene armees on alati olnud lugupidamises füüsiline jõud ja aukraad, mõistus on olnud teisejärguline asi. Kindral Einseln sattus Eestisse sellel kuldsel ajal mil igaüks ajas mingit äri, igaüks tahtis kiiresti rikkaks saada ning seadusi ei olnud või kui olid, siis need ei toiminud. Olukord Eestis oli tol ajal umbes sama kui Metsikus Läänes kui oma vara ajasid kokku praegused USA miljonärid. Peale selle ei meeldinud Venemaale, et Eesti Kaitsejõudude etteotsa on pandud USAst pärit mees ning seetõttu pole võimatu, et Venemaa oli väga huvitatud Einselni kompromiteerimisest. See läks ka lausa omade, eesti meeste abil korda.... Oli kuidas oli, ma olen veendunud, et Einselnit oli Eestile vaja. Tänu temale hakati üldse aru saama, et sõjavägi võib olla ka teistsugune kui see mida siin oldi harjutud nägema...
Kuumad uudised
TRENDING
