Estonia koor laulis Margit Viia-Maiste juhatusel Roman Toi seatud „Rõõmusta nüüd ilmamaa“, J. Sibeliuse „Ei au, ei hiilgust otsi ma“ ja inglise meloodia, Öhrwalli seatud „Kolm laeva“. Solistideks olid Leena-Mai Liivet, Alex Van der Veen ja instrumentalistid Heili Paluoja ja Tiina Paluoja flöötidel, Allan Medri tshellol ning Roman Toi orelil, viies kuulajad esimesse kontakti jõulumuusikaga.
Oma jutluses selgitas õp. dr. Andres Taul advendi mõistmist Jeruusalemma jõudmisega. Küüditamine Egiptusesse oli nagu asumine Ühendriikidesse, kus inimesed kohanesid ja peagi polnud enam soovi tagasi minna, ja kui üksikud läksidki, leidsid ees sõjast purustatud maa, mis oli võõras võrreldes asukohamaaga. Nii on ka olnud eestlastega, ka Siberist pole kõik kodumaale naasnud, asutades seal püsivaks elamiseks seitse Kristuse kirikut.
Estonia koor laulis E. Mägi „Dona nobis pacem“ ja F. Haydn'i „Gloria“ Püha Nikolause missast; koorisolist Ingrid Silm, klaveril Tähti Leesment.
Jõuluaegne Estonia koor laulis 30-lises koosseisus ja oli harmooniliselt helisev, sisendades südameisse jõulutunnet. Aastatega on koor Margit Viia-Maiste juhtimisel leidnud silmapaistva koha siinses eesti ühiskonnas eesti laulu viljelejana, avades seekord esimesena jõulude maailma.