Oktoobrikuu alguses astus E.E.L.K. esimesed sammud, et taastada Gleason'is, Wisconsini osariigis esimene Ameerika mandril aastal 1914 ehitatud eesti kirik.
Piirkonda oli enne ja peale eelmise sajandi vahetust koondunud paarsada eesti perekonda, kes enamuses sündinud Eestis, kuid peale ebaõnnestunud asustamiskatseid Siberis ja Kaukaasias olid rännanud edasi USA-sse.
Sealsest põllumajanduspiirkonnast siirdusid järgnevad põlvkonnad suurematesse linnadesse, kus olid paremad õppe- ja töövõimalused. Samuti hajutasid abielud väljaspool eesti ühiskonda koguduse elu. Viimati pidas jumalateenistuse sealses vanas kirikus õp. Elmar Pähn aastal 1964. aastal, kuid suurema osa moodustasid kuulajaskonnast tol korral Chicago piirkonna eestlased.
Järgnevate aastakümnete jooksul oli ümbritsev mets võtmas võimust kirikut ümbritsevas surnuaias ja kirik ise kannatas vandalismi ja ilmastikumõjude all. Kaks aastat tagasi võtsid sealsete endiste koguduseliikmete järeltulijad kontakti E.E.L.K. Konsistooriumiga. Nad olid vabatahtlikult töötanud, et tõrjuda võsa ja kaitsta hoonet lagunemise eest, kuid olid mures selle säilitamise pärast tulevikus.
Peale esialgseid kontakte kutsus konsistoorium kokku kahe USA praostkonna esindajad koos kohaliku kiriku ja koguduse järeltulijatega,et kohapeal olukorraga tutvuda, taastamisplaane ja finantsieerimisvõimalusi esitada ja esialgset komiteed moodustada, mis kutsub kokku taastamisprojekti organisatsiooni. Ühine otsus oli, et ettevõtmine on läbiviidav ja jaotati ka esialgsed ülesanded.
Majandusplaani aluseks on inkorporeerida tuluvaba fond (Charitable Foundation), kuhu laekuks toetusi Põhja-Ameerika eesti ühiskonnalt, Wisconsini osariigilt ja USA föderaalvalitsuselt. Tööde läbiviimise eesmärk on kiriku ja surnuaia taastamine aastaks 2004, mis oleks selle rajamise 90.a. tähistamine. Pikaajalisem eesmärk on, et taastatud kirik oleks ajalooliseks tõendiks eesti päritoluga asunike panusest sealse, Wisconsini ühiskonna kujunemisel. Tuleviku majandamine ja korrashoid oleks läbiviidav kohaliku ja Wisconsini osariigi muinsuskaitseosakondade poolt.
Eesti ajalugu ei piirdu enam Läänemere kallastega, vaid kestab paljude merede taga, kuhu eestlased on oma kodud ja ühiskonnad loonud.
See vana kirik ja surnuaed on üks tõend sellest ning ta ootab meie abistavat kätt.
IVAR NIPPAK
