Tänavu tähistame Eesti lipu 125. aastapäeva. Meie sini-must-valge sai Riigikogu koosoleku otsusega 27. juunil 1922.a. Eesti riigi lipuks.
Kolmikvärvid leidsid juba varakult eestlaste seas omaksvõtmist. Eestlaste lipuna kasutati seda juba neljandal laulupeol. 1905.a. rahutusel astusid eestlased välja sini-must-valge lipuga ja 1917.a. eestlaste meeleavaldusel Petrogradis olid tunnuseks taas sini-must-valged lipud. Eesti Vabadussõjas võideldi Eesti lipu all, kuigi see ei olnud siis veel riigi lipp.
Enne Vabadussõda oli Vene riigi poolt Eestis kasutusel kaks lippu. Nimelt Eestimaa (Põhja-Eesti ala) kubermangu lipuks oli roheline-violett-valge ning Lõuna-Eesti Liivimaa lipu värvideks punane-roheline-valge. Eestis oli üldse kasutusel mitmeid eri värvidega lippe. Koheselt enne Vabadussõda lehvisid Eestis võõrvõimu tunnusena nii Vene punane-sinine-valge kui Saksa must-punane-kollane lipp. Üheks mooduseks saada Eesti lippu oli nende kahe lipu liitmine – ühelt sinine-valge ja teiselt must triip.
Eesti skautidel on aastaid olnud lahutamatu side meie riigi lipuga. Kui peale Esimest Maailmasõda 1920.a. juunis toimus Inglismaal Londonis esimene skautide ülemaailmne laager nimega Jamboree, siis sellest üritusest võtsid osa ka 11 Eesti skauti. Üksuse juht skm. B. Rautsmaa (Eesti Skautide Maleva välissekretär) kirjeldab oma mälestustes 1939.a. ilmunud koguteoses: „Uhkustundega võivad Eesti skaudid ütelda, et Eesti Skautide Maleva lipp on esimene Eesti Vabariigi lipp, mis viidi kodumaalt väljamaale ja lehvis maailma rahvaste pere ees tunnistajana vaba iseseisva Eesti rajamisest.“
Sama kinnitab ka Eesti Skautide Maleva Peastaabi ülema abi skm. V. Andreesen: „…meie sinine-must-valge lipp lehvis uhkelt teiste rahvuslippude keskel ..“ ja „inglased, ja ka teised rahvad, ei teadnud tol ajal midagi Eestist. ..... Vangutades pead kuulasid inglased ja teised meie seletusi Vabadussõjast. „Kas tõesti võitsite Venemaad?“ küsiti tavaliselt meilt.“
Lipu saamisega olid seotud omad raskused. Kui lahkuti Tallinnast 17. juulil a/l Ellindi pardal, oli esindusüksusel kaasa võtta vaid tühi lipuvarras. Eesti Skautide Maleva vanem kapten L. Tõnison märkis lipuvarrast üle andes: „Ehk küll sellel lipuvardal ei lehvi veel Eesti Vabariigi lipp, jääb see lipuvarras sümboolseks lipuvardaks Eesti Skautide Malevale. .... Olge valmis!“ Selle järel kõlas „Alati valmis“ ja lauldi „Mu isamaa“. Lipuvarras anti käest kätte, kuni see jõudis esindusüksuse juhile skm. B. Rautsmaale.
Peale sõja-aastaid oli Eestis raskusi sobiva lipuriide saamisega. Hädast aitas välja Eesti asekonsul Inglismaal Leith’is hr. Ellingsen, kes muretses siidist lipu ja toimetas selle West Hartlepooli sadamasse saabunud laevale. Peale esindusüksuse juhi lühikest kõnet andsid esindusüksuse liikmed lipule pühaliku tõotuse ning kinnitasid seda riigi hümni laulmisega.
Eesti skaudid said suure austusavalduse osaliseks, kui nad marssisid lipuga areenile, sest meie naabrid soomlased, lätlased, leedulased ning poolakad ei olnud siis veel saabunud. Meie skautidele oli see suursündmuseks, sest see oli esimene suurem austusavaldus Eesti Vabariigi lipule.
Lippude defilees sattus eesti lipp silmapaistvale kohale kuningliku loozhi ja kõnelaua ette. Eesti lipp sai paraadil juhtlipuks.
Kahjuks oli selle lipu iga suhteliselt lühike. 1921.a. külastasid Eesti skaudid Soome skaute ja uljalt laeval lehviv maleva lipp sai tormis kannatada.
Skautlus oli ka aastakümneid hiljem seotud erakorralise Eesti lipu sündmusega — nimelt tänu USA-s tegutsevale skm. Ilmar Pleerile. Kui 1972.a. valmistas USA ette Apollo XVI lendu Kuule, pöördus skm. Pleer USA Senati poole palvega viia Kuule Eesti, Läti ja Leedu riikide lipud. 8. juuni 1972.a. kirjas kinnitasid kolm astronauti oma allkirjadega, et neil oli meeldiv võimalus asetada need kolm iseseisva riigi lippu Kuule. Tõend sellest sündmusest on talletatud Toronto Eesti Maja Noorte Ruumis.
Jaan Lepp, skm.
Lisatud pilt tõendist, et Eesti lipp on viidud Kuule.
