8. mai õhtul vurasid Linnamäel asuva Horma talu õue autod. Kanadast oli Eestisse tulnud Bob Kingsep koos abikaasa Annettega, teel liitusid nendega tütar Tobi Telford, kes tuli Hongkongist, ja Bobi õde June Kinsella, kelle kodu on Austraalias. Tõesti – eesti päritoluga inimesi leidub kõikjal maailmas!
Nüüd olid nad jõudnud oma isa ja ema esivanemate – Ott ja Ann Kängsepa rajatud talu piiresse. „Esimest korda Eestis ja esimest korda Euroopas,” ütles Bob Kingsep, seistes Ott ja Ann Kängsepa mälestuskivi juures.
Suure rahnu paigaldasid 1990. aastal oma esivanemate mälestuseks Eestis elavad järeltulijad kolmandast kuuenda põlveni. Aastaarv 1865 kivil tähistab Ott ja Ann Kängsepa tulekut sellele maatükile. Paari aasta jooksul kerkisid sinna esimesed hooned: mõisalt saadud materjalist ehitatud elumaja koos talli ja kuuriga.
1873. a ostis Ott Kängsep talu Linnamäe mõisa omanikult parun Maydellilt päriseks. Nüüd on vanade ja hävinud hoonete asemele kerkinud uued. Inimestega on keerulisem: kui aeg on ümber, siis tagasitulekut ei ole. Ainult osa säilinud põlispuudest võivad läinud aegu meenutada... Paljud lood Otist on legendiks saanud. Linnamäe mehed valisid Oti oma valla kohtunikuks. Kui Ott läks Kanadasse poegadele Hindrikule ja Kristjanile külla, haigestus ning suri ta seal. Ta on maetud talukünkale Gilby külas.
8. mail lehvis õhtuhämaruses külaliste tervituseks heisatud Eesti lipp ning valgust heitis nende auks süüdatud küünal…
Esimene Eestist Kanadasse väljarännanu Hindrik Kängsep/Kingsep (1870-1930) — üks Horma Oti poegadest. Ta jõudis oma uuele kodumaale 1899. a. See oli aeg, mil Kanada valitsus meelitas sinna palju immigrante Euroopast, neile anti maad. Nii
tekkis Alberta provintsis 1899, 1901 ja 1904 kolm eesti kogukonda. Nüüdseks on tähistatud kõigi kolme 100. juubelit.
Väljarändamine toimus ajal, mil eestlus ei olnud Kanadas veel jõudu kogunud. Seetõttu sulandusid Eestist tulijad kiiresti kohalikega. Nimed muudeti inglisepärasteks, järgmine põlvkond teadis vähe Eestist, vähenes eesti keeles rääkijate hulk. Elavnemine on toimunud viimasel kümnel aastal, tekkinud on huvi oma juurte vastu.
Hindrik (Henry) Kingsep oli kooliõpetaja. Koos abikaasa Emiliega kasvatasid ja koolitasid nad 8 last. Hindrik oli üks nendest edumeelsetest, kes 1910. a eesti kooli rajasid. Samuti oli ta eesti seltsi esimene esimees.
Ajalugu kordub: tänavu aprillis valiti Hindrik Kingsepa pojapoeg Bob Kingsep Alberta Eesti Kultuuripärandi Seltsi presidendiks. Abipresidendiks on energiline Helgi Leesment — samuti Võrumaa juurtega.
Hormale saabunud seltskonnas oli ka Bobi lapsepõlvekaaslane naabrusest Eda McClung (Matiisen), kes rääkis, et loo autorile seltsi iga-aastasest kaalukaimast ettevõtmisest – jaanipäeva tähistamisest.
Tänavu toimub see 16. juunil. Selts teeb eesti asunduste 100-aastasest ajaloost pooletunnise filmi, kuhu on põimitud ka Hormal jäädvustatud kaadrid. Augustis aga tutvustatakse filmi Los Angeleses toimuvatel Lääneranniku Eesti Päevadel.
Hindamatu väärtusega on siiani Hormal reliikviatena säilitatud kirjad, mis Hindrik ja Emilie saatsid aastatel 1901-1927 Eckville’st sünnimaale. Neis on juttu elu korraldamisest, rõõmudest-muredest.
Pärast poole sajandi pikkust vahet saatis Joosep Saar otsimiskuulutuse ajalehte Kodumaa, et saada ühendust Hindrik Kängsepa lastega, kes elasid enne sõda Kanadas Alberta provintsis Eckville’is. Ja õnnestuski sidemed taastada: kirjad hakkasid liikuma ning jõuti isegi Tallinnas kohtuda. Ent Hormale tulek jäi toonastes oludes vaid unistuseks.
Niisiis on praegused tulijad esimesed Kanadasse asunud sugulaste järglased Hormal.
Bob ja Annette Kingsepa kodu on Calgary eeslinnas Redwood Meadowsis. Bob on Edmontoni tehnikakooli lõpetanud arvutispetsialist, abikaasa Annette apteeker. Bobil on oma tarkvara-arendusfirma. Ta on terve elu harrastanud sporti, eriti köidab teda hoki. Tütar, 1973. a sündinud Tobi Telford on lendur nagu ta abikaasagi. June Kinsella elab Melbourne’is ja on hulk aastaid töötanud kooliõpetajana, praegu tegutseb ta joogatreenerina.
Enne Eestisse minekut käis Bob oma kodumaal Horma Oti matmispaigas, raius eestlaste mälestuskivi küljest killu ning tõi selle kaasa. Horma tallu pandud mälestuskivist tõi ta aga killu Kanadasse. Selle toiminguga rõhutatakse peresidemeid ja suguvõsa järjepidevust.
Ja siis jõuab kätte aeg öelda hüvasti... Külalised viisid endaga kaasa unustamatud muljed esiisade maalt ning ringsõitudelt Lõuna-Eestis. „See koht, kuhu meie esivanemad tulid Kanadasse elama, meenutab väga Lõuna-Eestit. Külalislahkus ja maastik on need, mis muudavad siin olemise koduseks,” arvas Bob Kingsep.
(Allikana on kasutatud Kärstna-Kängsepa perekonnakroonikat ning Helgi Leesmendi kirjavahetust Võrumaa Teataja toimetusega.)