ARVED

Selle aasta augustis võtsin tänu sõprade õhutusele julguse kokku ja liitusin inimestega, kes kogunesid Torontost 200 km põhja poole asuvasse metsa, et sukelduda nädalaks kõigesse, mis on seotud eestlusega. See suvine üritus oli Metsaülikool (MÜ), mida korraldati nüüd 43. aastat. Päeviti oli kaks ülikooli tasemel loengut teemadel, mis olid seotud Eestiga. Kuid oli ka praktilisi ettekandeid, kus võis õppida rahvakunsti või arutada päevaküsimusi. Lisaks vaba aja tegevused: saunatamine, tantsimine, kanuutamine, veinide degusteerimine. Söödi eesti rahvustoite.

Laager oli ainulaadne seetõttu, et võis rääkida ainult eesti keeles ja teietamine oli keelatud. Polnud tarvis mõelda, kuidas äsja kohatud inimesega suhelda. Kodu-eestlased on arendanud kunsti, kuidas lauseid sõnastada nii, et pole tarvis ‘sina’ ega ‘teie’ ütelda, ja vältisid niimoodi valikut. Siin olid inimesed vaid SINA-d. Isegi laagri juhtidele ei antud erilist au teietamisega.

Sel aastal oli MÜ peateemaks pärimusmuusika. Ettekanded ja tegevused olid kenasti põimitud teemasse. Taavo võttis oma loengutes kokku Eesti muusika arengu. Ta tutvustas kuulajatele Tubinat, näidates videot tema kuuenda sümfoonia ettekandest, mida Taavo ise oli juhatanud. Ando, kes juhib Pärimusmuusika Keskust Viljandis, demonstreeris parmupillimängu ja osalejad võisid ka ise seda kunsti proovida.

Peale peateemat toimusid ka töötoad, kus õpetati rahvatantsu ja rahvakunsti. Veel olid eesti keele ja kõne grupid. Tõenäoliselt tuli paljudele kasuks keskkond, kus sai emakeelt rääkida. Kunagi oligi MÜ mõeldud alla 35-aastastele noortele, kes saaksid eesti keelt harjutada. Kuid kirjutajale oli suureks kasuks, kui Tiina (Tartu Ülikooli kirjandusprofessor) püüdis oma huviringis osalejatel aidata leida kirjutamise ‘sädet’. Töötubades õpiti veel raamatute köitmist, nahatööd ja mütsi valmistamist.

Ajaloo valdkonnas andis Jüri (ajalooprofessor Toronto Ülikoolis) kahes loengus põhjaliku ülevaate Eesti iseseisvuse kaotusest ajavahemikus 1939 – 1940. Seda teemat süvendasid igaõhtused filmid, eriti „The Soviet Story“. Oli võimalus rääkida Teise maailmasõja tagajärgedest arutusringides, mida vahendasid ja modereerisid Soomest tulnud kirjanik Imbi ja politoloog Iivi.

Pühapäeval pidas pastor Jüri kirikuga seotud loengu oma kogemusest nõukogude okupatsiooni ajast Eestis. Kui veendumusega astuti bürokraatidele vastu oma sisemise tunde kaitseks, sai ka võita. Täiskuu valgel hilisõhtul metsa servas tuletas Margus lõkke kumas meelde meie sitkust ja ühtsust esivanematega.

Kas nimetasin sauna? Jah, saun! MÜ toimus Eesti Skaudisõprade maal Huntsville’i lähedal, kus oli 400-meetrise läbimõõduga järv. Sellest jätkus igaks veespordiks, nagu näiteks kanuutamiseks ja ujumiseks.

Laagri peamisest tegevusest teiselpool järve, vastaskaldal, oli saun: higista ja hüppa karastavasse vette. Saun on ju see, mis eestlast nii füüsiliselt kui ka vaimselt puhastab.

Eesti toit! Kaalust küll ei võtnud vist keegi alla. Ülle Toronto Eesti Maja kohvikust valmistas maitsvaid toite. Iga päev oli erinev, ent alati eestipärane toit. Ja laagri lõpupeol oli toitude valik meeli ületav. Lõpupeol esitasid mitmed huviringigrupid uusi oskusi: mudilased kandsid ette näidendi, esineti rahvatantsuga ja lauldi regilaulu parmupillide saatel.

Kohal oli tol nädalal 113 registreeritud inimest, kui mitte kaasa arvata lapsi ja koeri. Vanusepiir kaotati juba ammu ja vanim osaleja oli 96 aastat vana. Enamik ööbis telkides, aga vanematele, nagu siinkirjutaja, tehti erand ja lubati skautide taredes ööbida.

Kui sinna saabusin, mõtlesin küll, et keda ma seal tunnen, aga varsti leidsin tuttavaid ja veel enam, tegin uusi tutvusi. Nüüd kaalun oma tulevase suve plaane.

Lugeja, kui arvad, et tuled MÜ-sse tuleval aastal, pole tähtis, et kordan kõike, mis juhtus ja mainin inimeste nimesid, kes selle nädala nii huvitavaks tegid — järgmisel suvel samas kohas pakutakse midagi uut ja tulevad kohale uued inimesed. Mõeldes, kui mitmekesine on MÜ pakkumine olnud 43 aasta jooksul, võid kindel olla, et see läheb edasi samal tasemel.

Küll oleks tore, kui just niisuguses maadevahelises foorumis tuuakse üles me välis-eesti ajalehtede majanduslikud probleemid. Kuna kõik oleme ühendatud interneti kaudu, siis USA, Kanada ja Austraalia vahelised piirid ja mered pole enam takistuseks ühte lehte koondada, et paremini majandada. Juba praegugi valmivad ajalehed üle piiride. Üks leht ühise tuumaga, aga valmistatud osade kaupa igas eestlaste tsentrumis! Samal ajal säilitades paberil väljaannet vanadele nagu mina.

Veel üks märkus: kui tuled kaugelt ja kui sulle meeldib jazz, siis kontrolli, kas MÜ nädalale järgneb JK Jazz Jõekäärul. Sellel aastal mul vedas ja liitusin seal üle 800 eestlasega, et kuulata parimat, mida jazz pakub.

Ja viimaks – võta MÜ-le kaasa ekstra taskulambipatareid, sest mets on öösiti väga pime.

Märkmed: