Jüri Estam
ERR-i ingliskeelses uudisteportaalis ilmunud essees osutab Estam sellele, et rahvusvahelisel üldsusel on aeg loobuda mõiste "post-Soviet" kasutamisest Eesti, aga ka Läti ja Leedu kohta. Esiteks on see kuvand nii raskesti defineeritav, et taoline üldistus ei ole adekvaatne tänaseks väljakujunenud Ida Euroopa ja endise Nõukogude ruumi üldistavaks kirjeldamiseks, kuna igal riigil on oma iseärasused.
Ühtedele on "Nõukogudejärgne" periodiseeringu mõiste, teised viitavad hoopis suurte sisemiste erinevustega geograafilisele alale, aga kolmandad isikud kasutavad seda lihtsalt halvustamiseks. Nõukogudejärgne kui termin Eesti iseloomustamiseks välismaisele publikule toob pigem halba kui head. On aeg see maha raputada.
"Millal näitab Geigeri loendur, et "Nõukogudejärgne" on alanenud ohutule tasemele? Piltlikult öeldes ei anna ükski komisjon sellest teada, kui me ise seda ei tee ega julgusta ka teisi terminoloogilisele minevikule kriipsu peale tõmbama," kirjutab autor.
"Eesti, Läti ja Leedu olid 1939. aastal Lääne osa. Balti riigid ei olnud siis ega ole ka praegu plekitud, kuid me oleme läänelikud," toonitab Estam. Ta meenutab, kuidas Rootsi kirjanik ja poliitik Per Ahlmark kirjeldas 1985. aastal Balti riikide anastamist ja nende "kadunud" staatust kui unikaalset Euroopa anomaaliat, võrreldes seda sellega, kui kellegi perekonnaliige röövitaks jõhkralt päise päeva ajal Londoni või Pariisi tänaval ning pealtnägijad ei lausuks sõnagi.
"Eesti, Läti ja Leedu olid parlamentaarsed demokraatiad, mis lihtsalt kadusid Euroopa maakaardilt," iseloomustas Ahlmark Balti riikidega toimepandut.
"See, mis on Nõukogudejärgne, peab enne seda olema olnud ka päriselt Nõukogude," kirjutab Estam. "Olles "vägivaldselt inkorporeeritud" Nõukogude Liitu, nagu Lääne mittetunnustamispoliitika konstateeris, ei olnud Balti riigid oma loomult nõukogulikud, nii nagu Taani ei olnud oma loomult natsionaalsotsialistlik, olles II maailmasõja ajal okupeeritud. Me ei olnud NSVL-i "rajajad" ega vabatahtlikud liikmed. Väljend "post-Soviet" ei tee seda vahet. Eestlasi allutati ilmsele sovetiseerimisele ja venestamisele, aga Balti tuum ei ole nõukogulik ja jätkuv dekoloniseerimine toob meid tagasi endise oleku poole ning ühtlasi täiesti uue Eesti ja Euroopa tuleviku poole. Me oleme muutumas."
Väljendid "Nõukogudejärgne" ja "Endine Nõukogude vabariik" võimaldavad Estami sõnul nii lääneriikidel kui Venemaal kasutada meie suhtes vanu silte ning paigutada meid endistesse lahtritesse. Ta toonitab, et eestlased saavad uuesti Lääne inimesteks, kui nad lõpetavad enda verbaalse eraldamise Läänest ega räägi lääneriikidest kui "nendest".
Samuti osutab Estam sellele, et on nonsenss seostada kuidagi Nõukogude Liiduga Eesti lapsi, kes oma silmaga ei ole Nõukogude aega näinud.
"Eesti jaoks oli nullaasta 1918, mitte 1991," rõhutab Estam.
Toimetas Heikki Aasaru