EstDocs 15 festivalikava 2019
EstDocs dokumentaal-filmifestivalil on rõõm tuua taas põnevaid filme kinolinale Torontos. Filme näitame 8.-10. novembrini 2019 Eesti Majas ja Tartu College'is matinee ja õhtustel linastustel. Gala õhtul anname välja auhinnad EstDocs lühifilmi konkursi võitjatele. Matineede ja pühapäevaõhtuse linastuse piletihind on $10 ning reede ja laupäeva õhtul (vastuvõtuga) $15. Kui tuled pühapäeval kella 18.00 kohale, siis võid tellida õhtusööki toitlustajalt Ülle Veltmannilt, film algab kell 19.00.
Meil on hea meel, et populaarne filmitegija Artur Talvik on EstDocsil taas moderaatoriks. Pärast filme ajame juttu võimaluse korral filmitegijatega Skype’i vahendusel. Tõnu Kõrvitsa filmi autor Marianne Kõrver on kohal pühapäeva õhtul. Rohkem informatsiooni: estdocs.com.
EstDocsil linastuvad:
Reedel, 8. nov. Eesti Majas galaõhtu vastuvõtuga, uksed avatud kl 6 õ
- Vello Salo. Igapäevaelu müstika (rež Jaan Tootsen, 82 m)

Film teoloogist, rännumehest, preestrist ja sõdurist, aktiivset avalikku elanud isa Vello Salost. Füüsilisest hääbumisest teadlikuna rõhutab isa Vello aina enam iseenda, kõigi ja kõigega rahu sõlmimist, Jumala rahuriigi osaks olemist. ,,The same sea in us all (seesama meri meis kõigis)“, tsiteerib ta korduvalt sõpra Jaan Kaplinskit.
Laupäeval, 9. nov. Tartu College’is kl 2 pl matinee
- Risti aarded (rež Ruti Murusalu, 28 m)
Risti kirikuõpetaja Annika Laats kogub aardeid taevasse, mitte maa peale. Ta ei karda võitlusi, olgu nende vallandajaks kultuuriväärtused, koguduse hoole alla võetud pagulased või dogmaatilised arusaamad usust ja inimesest. Film endale kindlaks jäämisest ja oma põhimõtete eest võitlemisest.
- Mees muinasjutust (rež Ruti Murusalu, 59 m)
Dokfilm Toomas Edurist on üldinimlik lugu ühe eesti väljapaistvaima balletitantsija otsingutest, elumuutustest ja nendega kohanemisest. Muutuvad koreograafia ja tantsupartnerid, jäävad lihtsus, kirg ja usk muinasjuttudesse. Kuhu ja kellega edasi minna, kui tuleb aeg lavalt maha astuda? Kus on kodu, kuhu naaseb muinasjutumees, kes laias ilmas õnne otsis.
Laupäeval, 9. nov. (vastuvõtuga) Tartu College’is kl 6 õ
- The Estonians: For the Record (Võlvist võetud) (rež Tiina Soomet, 16 m)
Film annab ülevaate Eesti ajaloost lähiminevikus ja jäädvustab pildi 1984. a Kanada eestlastest. Loo jutustaja filmis on kirjanik Arved Viirlaid ja ta pere liikmed.

- Ajasillad (rež-d Audrius Stonys ja Kristine Briede, 78 m)
Meditatiivne dokumentaalessee portreteerib Balti uue laine dokumentalistide põlvkonda. Autorid on saavutanud hämmastavalt ajastutruu atmosfääri, mis edastab samasugust sooja inimlikku ja lüürilist tunnetust, nagu filmi kangelaste teosed möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel. Eesti autoritest on filmis esindatud Andres Sööt ja Mark Soosaar.
Pühapäeval, 10. nov. Eesti Majas kl 2 pl
- Kaetajad (Võlvist võetud) (rež Priit Valkna, 28 m)
Kaetamine kui väga levinud uskumus elab edasi Luutsniku inimeste teadvuses ja on osa argipäeva ohtudest. Film edastab loo, kus kaetaja ehk nõid nõiub ära kaetava loomad ja vahel ka lapsed. Kaetamise peamiseks põhjuseks arvatakese kadedust.

- Jagada või mitte jagada (rež-d Miina Hint ja Meelis Muhu)
Mark on briti rändaja, kes usub elu väljaspool kapitalismi. Tema unistuseks on luua Tallinnas uus kogukond, kus elatakse ilma rahata ning jagatakse oskusi, kogemusi, toitu ja armastust.

Pühapäeval, 10. nov. Eesti Majas kl 6 õ

- Afganistan. Vangis ja vabaduses (rež Vahur Laiapea, 28 m)

Invasiooni ajal Afganistani langes vangi või jäi teadmata kadunuks 417 nõukogude sõdurit. Keegi ei tea, mitu neist elab praegu veel Afganistanis. Üle 30 aasta teadmata kadunud Bahretdin Hakimovit filmis autor 2016.a. sügisel Heratis. Kas filmiti venelast või afgaani, tapjat või ohvrit, reeturit või reedetut, vaba meest või vangi? Filmi helilooja on Tõnu Kõrvits.

-Tõnu Kõrvits. Lageda laulud (rež Marianne Kõrver, 73 m)

Poeetilise dokfilmi Tõnu Kõrvitsast avab tema heliteose ,,Lageda laulud“ saatetekst, mis annab ka võtme järgneva pildirea käsitlemiseks visualiseeritud muusikana.
,,Lageda lauludest“, selle loojast ja loomeimpulssidest pajatavad nii helilooja kui ka tema loomingule lähedased inimesed. Teiste hulgas iseloomustavad teda kunstnik Mark Raidpere, president Kersti Kaljulaid, luuletaja Doris Kareva.
Helilooja enesekirjeldustest jääb kõlama meenutus rahvaliku laulu ,,Igaühel oma pill“ ettelaulmisest muusikutee lävel ja lootusest selle hetkega taaskohtuda.

Nägemiseni EstDocsil!