Tähepanelik filminautija juba oletab, et seal pole tegemist Eestimaa aadliperekondade vappidega. Selgitusteta võiks paista, et need on mingisuguste linnade ja maakondade või siis valdade ja kihelkondade embleemid.
Imestus võib olla suur, kui selgub, et iga vapp kuulub ühele eesti üliõpilaste akadeemilisele organisatsioonile ja veelgi suurem, kui ilmneb, et valdav enamus neist tegutseb jõuliselt edasi tänapäevalgi. Esialgne ime on selles, et nii (suhteliselt) väike rahvas on nii mitmeid selliseid organisatsioone loonud.
Aga tõeline ime seisneb selles, et Eesti noorte suur vaimustus akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide vastu paistab olevat päris ainulaadne tänapäevases maailmas. Statistika puudub, aga tunne on, et selliste organisatsioonide säravamaid hooajad on kõikjal, peale kodu-Eesti, minevikku jäänud.
TC lae all asuv esimene vapp vasakul pool reas, on aluseks filmile, mis hakkab tänapäevaseid ja ajaloolisi asjaolusid seletama laiemale publikule.
Film „Hurda kutsikad“, mis juhib sisse tänavuaastase Estdocs’i festivali kava, käsitleb seda temaatikat ning palju muud mõtlemapanevaid ja huvitavaid ainestikke Eesti Üliõpilaste Seltsi vaatevinklist. Linastus toimub Tartu College’i suures saalis, kõikide meie akadeemiliste organisatsioonide vappide all ja on mõeldud osaliselt Estdocs’i tunnustuseks ning tänuks Akadeemilisele Kodule, Tartu College’ile ja Tartu Instituudile olulise toetuse eest.
Olge aga rahul, sest Estdocs (ega mõned vanemad meeskorporandid selles programmi koostamise komitees) poleks kunagi lubanud EÜSi reklaamfilmi oma programmi, kui filmi väärtused – tehnilised, kunstilised ja esteetilised – ei oleks igati vastanud meie tavalistele nõuetele.
Filmi stsenarist on Andrus Kivirähk, vist küll kaasaegse Eesti kõige edukam ja mitmekülgsem kirjanik (ja EÜSi vilistlane), kelle eriline talent (groteskne paroodia - Ivan Orav, Rehepapp ja Ussisõnad) on siin hästi peidetud, aga võib-olla mitte täiesti kasutamatu. Eneseironiseerimise ja (oi, kui magusa!) enesekiituse piir asub keerulises maastikus ja Hurda kutsikad navigeerib seda kindlalt ja osavalt.
Teine osa esimese õhtu kavast on film „Laulev linn“, mis jälgib üht Eesti segakoori, mis omal initsiatiivil ja liikmete oma kulul reisib Shanghaisse võistlema ülemaailmsele kooride olümpiale. Osaliselt põnevalt eksootiline reisifilm, osaliselt küüsi kragistav võistlusfilm ja osaliselt muusikaline nautimine, mis kindlasti haarab kõiki, kes on kunagi kas kooris laulnud või tahtnud laulda.
Kõik on teretulnud Tartu College’isse estdocsi „eelõhtule“ 13. oktoobril.
