Lapsed olid kohale tulnud ettevalmistatult pidžaamades ja kaenlas lemmikloom või tekike, et mugavalt ennast põrandale sättida ja silmad ekraanile suunata.
Vaatamas käidi klasside kaupa alustades kõige vanematest, lõpetades esimese klassi ja mudilastega, kes tulid seansile koos emmede-issidega.
Sellel aastal sai näitamiseks valitud kaks toredat animafilmi. Esimene, 12 minutit kestev “Väike lühinägelik boamadu”, oli tempokas ja õpetlik lugu maopojast Kaabrielist, kes peale prillide saamist avastas avara raamatute maailma. Saalist kostis pidevaid naerukilkeid iga seansi ajal ja hindeks anti üksmeelselt tugevalt kaks pöialt ülespoole ( “two thumbs up”).
Teiseks vaadati nelja minutilist lühifilmi “Kui ma oleksin suur”. Viieaastane Danny leiab, et täiskasvanute maailmas on liiga palju reegleid ja unistab milline oleks maailm, kui tema oleks suur. Oletatavasti võis publik saalis Danny'ga seda arvamust ja unistust jagada.
Kahekümneminutine seanss ja topsitäis paukmaisi oli lastele paras lõõgastus, et pärast suunduda tagasi klassidesse ja jätkata õppetööd.
Noor publik ja ka organiseerijad jäid üritusega rahule jäädes ootama estdocs 2008.
Kõige väiksemad.
Pöidlad üles ja naljamehel alla