ESTO 2009 Rahvuskongressi resolutsioonid Münsteris 29. juunil 2009:
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu poolt korraldatud ESTO 2009 Rahvuskongress võtab teatavaks Eesti Vabariigi Riigikogu poolt esitatud ja Vabariigi Presidendi poolt k.a. 19. juunil kinnitatud seaduse eelnõu Eesti lipu seaduse muutusest.
Eesti lipulaul, mida lauldakse ja mängitakse sini-must-valge heiskamise või langetamise puhul igal pool üle maailma, nagu tehti 1940. aastani ka Eestis, on Martin Lipp’u sõnade ja Enn Võrgu viisiga „Kaunistagem Eesti kojad kolme kodu värviga“.
ESTO Rahvuskongress avaldab kahetsust selle üle, et kodumaal eiratakse Riigikogu otsuse läbi riiklikku ja rahvuslikku järjepidevust ning tugevalt juurdunud rahvuslikku traditsiooni.
***
Olles arutanud Läänemeres rajatava Nord Streami maagaasijuhtme küsimust, võttis Münsteris ESTO 2009 raames kogunenud Rahvuskongress vastu käesoleva resolutsiooni:
Rahvuskongress juhib tähelepanu Nord Streami gaasitorustiku potentsiaalsele ohtlikkusele Eesti ja teiste Balti riikide julgeolekule.
Muret tekitavad keskkonnaprobleemid, mida Nord Streami ehitamine esile kutsuda võivad. Veelgi olulisemaks peame Nord Streami potentsiaalseid geopoliitilisi ja militaarseid ohtusid.
Kui ehitatav gaasitrass võetakse kasutusele, tekib Venemaal põhjendatud huvi Nord Streami turvamise vastu. See võib põhjustada poliitilisi ja militaarseid pingeid Põhja-Euroopas.
Nord Streami väljaehitamine võib tekitada uue eraldusjoone keset Läänemerd. Kiilu löömine Läänemere riikide vahele ei ole Euroopa rahu ja stabiilsuse huvides.
Kui kerkib oht, et Nord Streami kaitsmine võiks muuta Balti mere julgeoleku tasakaalu, on parem sellest loobuda. Läänemere vabadus ja vabade laevateede säilitamine on kogu Euroopa rahu ja stabiilsuse huvides.
ESTO 2009 Rahvuskongress kutsub kõiki riike, kes on Nord Streami projektiga seotud, loobuma plaanist rajada gaasitorustik läbi Läänemere ja selle asemel jätkama maismaad pidi kulgevate eksisteerivate gaasitorustike kasutamist.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Varju09 Jul 2009 01:49
Eesti Vabariigi kodanikul on vist õigus öelda sõna sekka ja rääkida kaasa Eesti Vabariiki ja kodanikke puudututavais küsimustes? Ei mõista lugupeetud ajakirjaniku valululist reaktsiooni. Tubli endise rahvarindelase ja - keskerakonna liikmena näib lugupeetud ajakirjanik alateadlikult ikka pooldavat teise vabariigi ideed.
Ja dogmaatika vallast on vahest seegi kivinenud seisukoht, et just tänu hajalielava kodanikonnale sai teoks, kahjuks või õnneks, juriidiliselt järjepidev Eesti Vabariik. Arvamust võib ju avaldada ikka, või ei poolda Te enam arvamusavaldamisvabadust? Ja mida oskaks lugupeetud ajakirjanik pajatada Ernesaksa ja Vettiku suhetest? Jah sellele küsimusele vastavad järgmise aastatuhande ajaloolased.
Maxim06 Jul 2009 13:23
Armas Mart Ummelas.
Me räägime sama keelt siin kodumaal omavahel. Me mõtleme samad targad mõtted ja seame oma riiki jalule oma tarkusega. Aga millegipärast seda alati ei tunnustata väljaspool Eestit. Vanad luukered kapis keelduvad võtmast Ernesaksa nimi ja tema kõige armastatum laul üldse signatuuri lauluks Pika Hermani lipu langetamise puhul, sest et kardetakse äkki nemad kuidagi paistavad välja inimestena kes tegelikult toetasid Nõukogude Eesti kultuurpoliitikat. Ja nii absurd kui see ka poleks, on meie vasti endiselt võitlemas seesama kamp inimesi nagu mingisugune varjus oleva Naši rahvushullud.
Anna Nüüm06 Jul 2009 10:21
Nõustun!
Me oleme suured rahvuslased siin "välis-Eestis", aga meil pole mingit õigust endid nii tähtsaks pidada, et meie "resolutsioon" mõjutaks midagi Eestis.
Enne taasiseseisvumist olid meie välis-Eesti kongressidel vastu võetud resolutsioonid relvaks millega aitasime maailma tähelpanu viia meie rahva saatusele. Praegused resolutsioonid peaksid ainult oleme eesmärkideks meie oma välis-Eesti kogukonnale.
Loe kõiki kommentaare (5)