2. päev
Päev täis näitusi, rahvatantsu ja klassikalist muusikat
Fotod: Kristel Sarrik
Laupäeval avati Halle Münsterlandis ametlikult mitu näitust. Peale Eesti kultuuriministeeriumi asekantsleri Anne-Ly Reimaa avasõnu tantsis ja laulis ”Koidupuna” Tallinna Tehnika Ülikoolist, kes haaras ka publiku tantsima.
Näitused
Abielupaar Heinichen oli koostanud huvitava fotonäituse ”Ümberasustamine-põgenemine-Baltisakslaste pagendamine 1939-1945”. Näituse eesmärgiks oli lähemale tuua baltisakslaste saatus, asetades põhirõhu nende ümberasustamisele Eestist. Kõikidel päevadel oli võimalik Heinichenidega ka juttu puhuda.
1939. a. asustati Eestist (ligi 13 700) ja Lätist (ligi 51 000) baltisakslast ümber Saksamaale. Umbes 12 500 inimest jäi aga maha. Arvukad fotod ja dokumendid andsid vaatajatele muu hulgas ülevaate, kuidas tuhanded inimesed peatusid pommeri vahekorterites, kuidas neid paigutati poolakatest ja juutidest tühjaks jäänud korteritesse, majadesse, taludesse, kus laual seisis veel aurav supp ning kuidas nad kohandusid eluga Saksamaal. Lisaks fotodele oli näitusel ka esemeid, mis põgenemisega kaasa oli võetud.
Oma tegevusest oli koostanud ka väikese fotonäituse Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis. Samuti sai osta Sulo Rosenthali koostatud pildialbumit EÜSL 55. aasta tegevusest aastatel 1952-2007.
Lisaks fotodele sai nautida ka Laana Eversi maale. Paides sündinud kunstnik elab alates 1974. a. Lõuna –Saksamaal. Eversi jõulised, intuitiivsed ja abstraktsed maalid peegeldasid isiklikke emotsioone. Kunstniku tööd olid rõõmsates värvides. Oma töödes katsetab kunstnik uusi tehnikaid, värve ja materjale. Laana Evers on ise öelnud, et tema tööd on kui isiklikud intiimsed päeavaraamatud. Tema maale on eksponeeritud mitmetes galeriides ja grupinäitustel Saksamaal ja Toronto Eesti Majas. Kunstniku looming on alati äratanud suurt huvi ja paljud tema teosed on müüdud. Ka ESTOl leidis üks maal uue omaniku Uus-Meremaalt.
Samas saalis olid väljas ka mõned graafik Johann Naha (sündinud 1902 Tallinnas, surnud 1982 Münchenis) tööd, mis olid valitud EÜESLle pärandatud kogust. 1944. a. Eestist põgenenud Naha elas Münchenis ja tegutses seal vabakunstnikuna. Tema loomingus on puugravüürist linnavaateid, akvarelle, ta on illustreerinud raamatuid ja kujundanud plakateid.
Münsteri Linnaraamatukogus oli üleval Eesti Rahva Muuseumi väljapanek ”Eestlane ja tema kiri”, mis oli kokku pandud just X ESTO jaoks. Vaadata sai kinda-, tanu-, vöökirja, põletustehnikas mustreid õllekapal ning lühiväljapanekut Eesti arengust läbi aja.
Vaadata sai ka tartlase Rein Lepiku dokumentaalfilmi ”Imeline lihtne maa – Eestimaa”. Filmi vahendusel sai rännata läbi kõikide Eesti maakondade ja kuulata saateks võrratud eestikeelset muusikat. Film tutvustab Eestit läbi kõigi aastaaegade, viibides linnades, looduses, tutvudes rahvuskultuuri ja Eesti mainekamate suurüritustega. Autor oli ESTOle tulnud koos oma abikaasa Viiviga, kellega nad on ratastel läbi sõitnud juba üle 90 erineva riigi. Loomulikult olid kokkupandavad rattad kaasas ka Münsteris.
Rahvatants vanalinnas
Raekoja sisehoovis sai laupäeval ja pühapäeval nautida rahvatantsu ja koorilaulu. Ansambel ”Kobedad” Tartust esitas lõbusaid rahvaviise, rahvamuusika ansambel ”Siller” Tartust saatis pillidel oma tantsugruppi. Segarahvatanstugrupp ”Neevo” St. Peterburist kandis tantsides omavalmistatud rahvariideid. Juhendaja Leonida Rätsa sõnul on harjutatud meditsiiniinstituudi spordisaalis pühapäeviti. Koos hakati käima umbes kümme aastat tagasi. Lisaks paljudele Eestist tulnud laulu- ja tantsugruppidele esinesid vanalinnas ka kohalik rahvatantsugrupp Westfälischer Volkstantzkreis Münster.
Kõige võimsama elamuse andis allakirjutanule aga Siberist Krasnojarski Karist Haidaki külast laste laulugrupp ”Kullerkupp”. Viiendat põlve setu päritolu lapsed vanuses 11.-14. a. on koos laulnud juba neli aastat. Laulud on õpitud külanaistelt ja harjutatud on nad koolimajas. Väga vahva, et lapsed ja juhendajad nii pika reisi ette võtsid, sõites lennukiga Moskvasse, sealt Peterburi ja lõpuks Münsterisse. Tore oli, et ”Kullerkupud” esinesid ka Rahvapeol ning rahvuskongressil.
Sõjaveteranide kokkutulek
Vaatamata mitmetele probleemidele ja boikottidele sai siiski teoks sõjaveteranide kokkutulek, kus oli umbes 40 osavõtjat. Kõne pidasid Eesti kaitseatašee Saksamaal kolonelleitnant Kristjan Moora, Eesti aupeakonsul Kanadas Laas Leivat ja ESTO korraldaja Maie Kisis-Vainumäe. Mängisid prof. Aavo Otsa puhkpillisümfoonikute ansambel, kontserdiga esines rahvamuusikaansambel ”Siller” Tartust. Ühisele lõunasöögile järgnes koosistumine ja mõtete vahetamine. Lõpetuseks lauldi ”Hoia Jumal Eestit”.
ÜEKNi esimees Jaak Juhansoo sõnul oli väga tähtis, et kokkutulek toimus. See oli võit ESTOle, korraldajatele ja kohaletulnutele, sest varem üles ässitatud protest läks vett vedama. Juhansoo rõhutas, et üritus pole mõeldud ainult II maailmasõja veteranidele, vaid kõikidele kes on kunagi mingis sõjaväes teeninud või kusagil sõjatandril osalenud. Juhansoo on ise teeninud aega 60-ndatel USA sõjaväes ja olnud määratud baasi Tshehhoslovakkia piiri äärde. Tema arvates on veteranide kokkusaamised ESTOdel olnud ühed hoogsamad peod rahvapidude kõrval.
Kirikukonverents
Samal ajal veteranide kokkutulekuga toimus kirikukonverents, kus Saksamaa praost Merike Schümers-Paas tervitas kohaletulnuid ja pidas avapalve. Seejärel esinesid kõnedega EELK peapiiskop dr. Andres Taul E.E.L.K hetkeolukorrast, Arho Tuhkru E.E.L.K nähtava ühtsuse saavutamisest, Merike Schümers-Paas Saksamaa praostkonna argielust, Ingo Tiit Jaagu Rootsi praostkonna otsusest hääletada nähtava ühtsuse poolt kodumaa kirikuga. Kristel Neitsov juhtis ettekannetele järgnenud paneeldiskusiooni. Lõpupalve pidas peapiiskop Taul.
Ühehäälselt võeti vastu järgmine resolutsioon: ”ESTO päevade raames toimunud kirikukongressist osavõtjad toetavad nähtavat ühtsust E.E.L.K ja EELK vahel ning pooldavad nende kirikute ühinemist”.
Klassikakontsert ”Generatsioonid”
Kolmeosalisel kontserdil tulid ettekandele peamiselt eesti heliloojate teosed. Esimeses osas esinesid rahvusvaheliselt tunnustatud kitarrist, duopartner, kammermuusik ja pedagoog prof. Boris Bagger ja tema õpilane Gleb Simak. Bagger juhendab Karlsruhe Muusikaülikoolis internatsionaalset kitarriklassi. Boris Bagger pühendas avaloo Michael Jacksonile. Seejärel kõlasid Urmas Sisaski ”Kassiopeia”, Rene Eespere ”Evocatio” jt lood. Publiku aplausid neile ei tahtnud mitte lõppeda.
Teises osas laulsid mezzosopran Leili Tammel ja bariton Aimar Tammel, neid saatis klaveril Ave Kruup. Kõik kolm elavad hetkel Saksamaal. Esitusele tulid muu hulgas Kaljo Raidi ”Ronk on laululind” ja Artur Kapi ”Mets kohas”.
Kontserdi lõpetas fantastiline seitsmeliikmeline perekond Ots. Rahvusvaheliselt tunnustatud trompetimängija, dirigent ja pedagoog prof. Aavo Ots töötab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Tema abikaasa Meeli Ots on klaveripedagoog Tallinna Muusikakeskkoolis ja klaverisaatja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Aarne, Neeme, Jaan ja Aavo mängisid trompetit, Meeli ja Mai klaverit ning Ivi viiulit. Publik sai kuulda Henry Purcelli ”Suite Cathedrali”, Arvo Pärdi ”Variatsioonid Arinushka tervenemise puhul”, Heino Helleri ”Meditation”, Niccolo Paganini ”Nõidade tantsu” jpm. Tore oli nautida kõrgel tasemel head muusikat ja väga raske oli hoida tagasi jalga, mis tahtis trompetihelinatele taktis kaasa lüüa.
Salakõrts
Nagu esimesel õhtul, nii ka kõigil järgnevatel liikus rahvas edasi salakõrtsi. Õlu ja muu jookide, söökide jaoks tuli lunastada kupongid. Ka siin aitasid kaasa vabatahtlikud eestlased ja kohalikud sakslased. Pikkade laudade taga nii sees kui väljas sai jagada päevamuljeid ja sõlmida uusi tutvusi. Rockilist meelelahutust pakkus kõikidel õhtudel ansambel ”Tarvas” Tartust.
Järgneb
KRISTEL SARRIK
Fotod: Kristel Sarrik
ESTO teine päev: Päev täis näitusi, rahvatantsu ja klassikalist muusikat Fotod
ESTO 2009
TRENDING
